Linnapea: mitmed kultuurisündmused on muutunud Pärnu vereringe osaks

Linnapea Romek Kosenkranius leiab, et mullu oli kultuurimaastik mitmekülgne ja rahvusvaheline. 

FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Ajalooks muutunud 2018. aasta kultuurisündmustest jäid meelde mitmed "EV100" seotud üritused. Esmalt muidugi Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise puhul 23. veebruaril toimunud Rasmus Puuri ja Doris Kareva Eesti kohanimedest koosneva kantaadi “Eile nägin ma Eestimaad” maailmaesiettekanne ja monumendi püstitamine Eesti Vabariigi loojatele, mille avamisel osales president Kersti Kaljulaid.

Teine meeleolukas sündmus oli kahtlemata taasiseseisvumispäeval toimunud võimas tantsu- ja valgusetendus „Saja-aastane öö“ Vallikääru aasal, millest õnnestus samuti osa saada Pärnu sõpruslinna esindajatega. Samuti oli vahva Piia Karro-Selja läbi viidud Türgi nädal Pärnus, mille eri üritustel sai nautida Türgi kultuuri.

Suurepärane kingitus Pärnule oli Andres Adamsoni fotoraamat „100 Eesti kodukonda“, mille väärtus aja möödudes aina kasvama hakkab. Oktoobris osalesin Pärnu linnagaleriis toimunud näituse "Vabadus 21. sajandil" avamisel. Samuti jäi kultuuriaastast meelde Uue kunsti muuseumis toimunud Läti ja Poola 100 aasta juubelile pühendatud näituse- ja filmiprogramm „Ehitades vee ja valgusega“.

Suvel oli oodatud sündmus Pärnu muusikafestival, kus sain isegi mitmel kontserdil nautida head klassikalist muusikat. Üritusel tuli esmaettekandele veel teinegi uus teos: meie festivaliorkester tõi rahvani Jüri Reinvere teose „… ja väsimus õnnest nad tantsima viis“. Pärnust jõudis orkester maailma mainekaimale klassikalise muusika festivalile BBC Proms'ile Londoni Royal Albert Hallis.

Mullu 180-aastaseks saanud Pärnu kuurorti tähistati näitusega. Samuti tähistati väärikalt Lydia Koidula 175. sünniaastapäeva. Tänavu toimusid Pärnu muusikafestival, oreli-, suupilli- ja bluusifestival, Pärnu filmifestival juba 32. korda. Weekend leidis linnas aset ilmselt viimast korda.

Esiletõstmist väärib kindlasti veel jõuluaegne valgusetendus „Pimeduse valgel“, mis sai teoks tänu lavastaja Kaili Viidase tööle.

Käesoleva aasta kultuurisündmustest rääkides ei saa üle ega ümber faktist, et tulemas on laulu- ja tantsupidu. Loodetavasti on linn ja maakond seal uhkelt oma paljude kollektiividega esindatud, sest tegu on ikkagi 150 aastat tagasi alguse saanud Eestimaa fundamentaalse kultuurisündmusega. Laulu- ja tantsupeo tuli läbib Pärnumaadki: seda 9.-12. juunil.

Teiste sündmuste puhul saab välja tuua traditsioonilisi ja pärnakatele tuntud üritusi, nagu Pärnu muusikafestival ja Järvi Akadeemia, rahvusvaheline ooperimuusikafestival PromFest, pianistide suvekursus SuveUni, suupillifestival ning Rõõmsate Laste Festival.

Tulemas on Pärnumaa kolmas võimlemispidu. Pärnu päev, "Tere, Pärnu suvi", hansapäevad ja grillfest on muutunud ilmselt juba Pärnu vereringe osaks. Tänavu augustis toimub üha enam populaarsust koguv „Vaba rahva laul“ augustikuus. Eestimaal paigast paika rändav kontsert on meeleolukas nii osalejatele kui ka publikule.

Märkimist väärib rahvusvaheline dokumentaalfilmide ja In Graafika festival. Suvehooaeg on plaanis lõpetada valgusfestivaliga.

Tagasi üles