/nginx/o/2019/01/04/11696355t1h5417.jpg)
“Oi, kui hirmus!” olid nelja-aastase Simo esimesed sõnad, kui Pärnu Apollo kinos esimest korda näidatud „Lotte ja kadunud lohed” jõudis lõputiitriteni. Väike hirmuvärin läbistas multifilmi kestel ilmselt ka poisi kõrval istunud viiest Geidit, sest enne seansi lõppu pidas ta paremaks ema sülle pugeda.