Hans Soll: Järgmised ülesanded paisuvabal Pärnu jõel

Sindi paisu lammutamise järel on järgmine suur ülesanne Pärnu jõe kasvava kalapopulatsiooni kaitse ja arendamine. Foto: Urmas Luik

Kolm kümnendit tagasi oli Pärnu lahes korralik kohapopulatsioon. Kahe-kolmekilogrammine koha landi otsa saada oli tavapärane, mõrdades tuli kalateadlase Heli Shpilevi sõnutsi ette isegi viie–kuuekilogrammiseid isendeid. Hinnatud vääriskala ressurss on sellest ajast pidevalt ja ühtlaselt vähenenud.

Koha arvukust on mõjutanud keskkonnaministeerium ja -amet (kalavaru osakond), mis on rakendanud vähe püügipiiranguid. Samuti on harrastuskalastajad tänapäevaste kajaloodide ja nelja–viie ridvaga eri sügavuselt koha püüdnud. Kaudselt on kohavaru kahandanud sadama süvendustehnoloogia, hallhülged ja tulevikus teevad seda kormoranid. Võrkudega on püütud jää­alust kohagi.

Samasugune saatus võib tabada Pärnu jõge. Asustatud noorlõhed on juba kolme–neljakilosed ja annavad juurdekasvu. Kui me nad kinni püüame, on järelkasv olematu, sama juhtub forelli ja poolsiirdesiiaga.

Sindi pais pole juba praeguses seisus kalatõke, laskumine ja ülesminek on tagatud.