/nginx/o/2019/01/07/11700019t1h7807.jpg)
Tartu ülikooli eelarves vilgub punane tuluke: mujal linnades asuvate kolledžite tööshoidmiseks napib raha. Õnneks saadakse rektoraadis aru, et kolledžid pole ainult õppeasutused, vaid neil on suurem, regionaalne roll. Raha on sellegipoolest juurde vaja. Õigupoolest ei ole selline olukord esimest korda, mistõttu on hariduse andmist kolledžites tublisti kokku tõmmatud.
Kolledžite hingeeluga enam kursis olijad ütlevad, et mured said alguse Jaak Aaviksoo haridusministrina töötamise ajal. Tasulise kaugõppe kadumine lõi augu Pärnu kolledžigi eelarvesse.
Ometi oleme veendunud, et 17. mail 1996 majanduskooli baasil moodustatud kolledž peab Pärnus jätkama. Pärnu vajab kolledžit. Kõigepealt tuletagem meelde, et gümnaasiumilõpetajad on alati pidanud tähtsaks väljavaadet omandada kõrgharidus kodulinnas. Kõigil lastevanematel pole võimalik kindlustada järeltulijatele hariduse omandamine Tallinnas või Tartus, sest mujale õppima minekuga kaasnevad kulud on laastavad. Siit tulenebki tugev regionaalaspekt: kolledž lubab kitsamatest oludest noortel omandada kõrghariduse kodukohas.
Samal ajal pakuks huvi statistika, kui palju on neid välis- ja omamaiseid muudest linnadest pärit tudengeid, kes pärast lõpetamist jäävad Pärnusse.
Pärnus antav kõrgharidus peaks senisest rohkem arvestama ettevõtluse vajadusi.
Pärnu linnavalitsus on alati tähtsustanud koostööd TÜ siinse kolledžiga. Praegu on kujunenud olukord, kus linn peaks ulatama õppeasutusele abikäe. Pärnus antav kõrgharidus peaks senisest rohkem arvestama ettevõtluse vajadusi.
Ükski rahvusvaheline firma ei hakka tooma oma koolitusüksust Pärnu, pigem oodatakse, et vastavalt tööturu vajadustele õpetatakse tööjõud välja kohapeal. Summa, mida TÜ vajab kolledžite töö jätkamiseks, ei ole Eesti eelarvet vaadates üldse suur. Seega tuleb probleem mitmepoolses koostöös lahendada.
/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)