Miks peab nulleurose parkimistrahvi kättesaamisest linnavalitsust teavitama? 

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Esimest korda parkimise eest maksmata jättes pääseb Pärnus nulleurose trahviga. Edaspidi tuleb maksta 30 eurot.
Esimest korda parkimise eest maksmata jättes pääseb Pärnus nulleurose trahviga. Edaspidi tuleb maksta 30 eurot. Foto: Urmas Luik

Mõistagi pole ennekuulmatu, et inimene, kes on jõudnud elatustasemelt nii kaugele, soetamaks endale auto, mõnikord unustab, et on pääsenud vahepeal keskklassi või natuke rahakamate vaeste sekka ega tulnudki seekord jalgsi, jalgratta, tõukekelgu või mistahes rohelisi ja tervislikke eluviise tutvustaval moel linna asju ajama. Seda enam, et linnakassat ja tasuliste eraparklate haldajate kukrut on harjunud täitma veel paljud niisugused inimesed, kelle kõrvu on paitanud meeldiv rehvivuhin juba aastaid või lausa aastakümneid.

On ju palju neid, kellele autosõit on vaata et suurim inimõigus. Eriti nüüdisajal, mil nähakse kurja vaeva, et autostumist vähendada. Seda iseäranis linnade südameis, mida kõikjal Euroopas peetakse aina rohkem ennekõike kergliiklejate pärusmaaks.

Vähemalt suvepealinnas antakse esimest korda parkimispattu teinutele õnneks armu. Kas on aga midagi, millega nemadki peavad arvestama? Peale selle, et edaspidi võiks ausalt parkida. Muu hulgas selgub, et hoiatustrahvi saanuna ei saa juhtunut üksnes ignoreerida ja seaduse järgi peaks sellegi kättesaamisest linnavalitsust teavitama.

Tagasi üles