Kunstnike teosed räägivad elust paguluses
16. jaanuar 2019, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast 1905. aasta revolutsiooni oma poliitilise meelsuse tõttu Ahvenamaal ja Norras paguluses olnud Eesti kunstnikud vaimustusid Skandinaavia maastiku ilust. Eksootilistel kohtadel oli võime nad vabastada kodumaal valitsenud akadeemilisuse kammitsaist. Eksiil viis Eesti kunsti moodsasse ajajärku.
Nii esitleb Pärnu uue kunsti muuseumi väljapanek “Eksiil maastikes” kolmes paigas – Barcelonas, Haagis ja Berliinis – tegutsenud eripalgeliste kunstnike sarnast kogemust. Kujutletav maastik teostel on eriilmeline: osa on realistlikud, teised hoopiski abstraktsed.
Hispaanlane Mireya Masó elas teadlaste grupiga aasta Antarktikas. Tema videod kajastavad sümboolset maailma lõpus elamist.
Barcelonast pärit, Londonis õppinud ja praegu Berliinis elava katalaani kunstniku Marta Marcé teoseid iseloomustavad aga mängulisus, emotsionaalsus ja puhta loomingulisuse otsing. “Tabula rasa”, üks sarju, mida Marcé Pärnus esitleb, on samuti inspireeritud Berliinis eksiilis elanud Arvo Pärdi muusikast.
Kultuurilooliselt tähenduslikest maastikest innustust saanud Urmo Rausi maalid on mõtisklus maastikest, mis olnud pelgupaigad ja ühtlasi inspiratsiooniallikad. Mont Sainte-Victoire’, Haagi düünide motiivid ja eestimaised soosaared moodustavad osa aastatel 2017 ja 2018 valminud maaliseeriatest.
Raus on kui kõiki märgitud kunstnikke ühendav lüli. Pariisis elades leidis ta, et peale kunstielu keskpunkti Pariisi enda mõjude õnnestub inspiratsiooni ammutada katalaani kunstnike värvi- ja materjalitunnetusest.
Eesti kunstiajaloos on ehk sümboolseim eksiilimaastik Eduard Wiiralti ”Lamav tiiger”, mille autor graveeris Pariisi loomaaias 1937. aastal. Teos kujutab eksootilist tiigrit põhjamaise kasemetsa taustal. Taiesel, kus loomaaia vangipuuri on kunstnik asendanud kodukaskedega, peegelduvad paguluses elamise vastuolulisus, vabadus ja vangistus ühel ajal.
Eksiilimaastikule pühendatud näitus on muuseumis avatud 19. jaanuarist 24. veebruarini.