Pisemaid sulelisi musttihane võitleb talvel elu eest

Karl Adami
, loodusfotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna musttihane on väike suleline ja peab pidevalt midagi noka vahele saama, tuleb talvehooajaks loodud sahver talle kasuks.
Kuna musttihane on väike suleline ja peab pidevalt midagi noka vahele saama, tuleb talvehooajaks loodud sahver talle kasuks. Foto: Karl Adami

Talv on küll kena vaadata, kuid ühtlasi üks karmimaid õpetajaid. Tema saatuslikest õppetundidest saavad osa need sulelised, kes toiduotsingud või ööbimispaika suundumise viimasele minutile jätavad. Sestap tuleb sulelistel pidevalt toitu otsida. Peale lühikeste päevade utsitavad neid tagant pikad ja jahedad ööd. Külmad võtavad paljudelt tiivulistelt võimaluse näha kevadet. Nii juhtubki, et metsatukast, kust sügisel on kostnud musttihaste reibas hüüd, võimutseb kevadel vaikus.

Vahel tundub, et musttihane on peidulise eluviisiga lind. Musttihane on tavalisem Lõuna-Eesti, Alutaguse ja läänesaarte kuusikutes ja kuuse-segametsades, kuid Pärnumaalgi õnnestub neid vilkaid tihaseid silmata. Kuigi musttihased eelistavad kuusikuid, elutseb neid meie saartel rohkelt metsades, kus enamik mände. Ehk seetõttu, et mandril on männikud tutt-tihastele meelepärased, aga saartel neid ei pesitse üldse ja nii on seal pisematel musttihastel justkui voli elupaika valida. Aga kuna saartel napib kuusemetsi, valivadki musttihased männikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles