Andres Sooniste: Sigismund III needus Pärnu kohal

Pärnu linnaosade arengut võrreldes on nii Ülejõe kui Vana-Pärnu jäetud vaeslapse ossa. Foto: Urmas Luik

14. sajandi esimese veerandi lõpul asus Pärnu jõe paremal kaldal armas väike linnake Vana-Pärnu (Antigua Perona). Pisut üle poole sajandi varem sai linn kõvasti žemaidide – tänapäeva Leedu aladel paiknenud Balti hõimude käest räsida, kuid sündis peagi uuesti. Taassündinu taastas oma linnaõigused piiskop Jakobi käega ja kujunes jõe teisele kaldale rajatud Saksa ordu mõjusfääri jäävale Hansa Liidu liikmele Uus-Pärnule majanduslikult, hiljem ideoloogiliselt tugevaks konkurendiks ja peavaluks.

Kaks sõsarat harrastasid vastastikku teineteisele kaigaste kodaratesse loopimist ja linnade põletamist. Äri huvides rikuti reegleid ja põnev kaubakoht äratas huvi kaugemalgi. Kuni Liivi sõja laastav mõju pani Vana-Pärnu arengule saatusliku pitseri. 1599 kehtestati Uus-Pärnu huvides sõjas kannatada saanud Vana-Pärnu taastamise keeld, millele Poola kuningas Sigismund III aastaid hiljem viimase vindi peale keeras, keelates igasuguse ehitustegevuse Vana-Pärnu linna aladel. Alles 19. sajandil kasvas Vana-Pärnusse tekkinud kalurikülast välja Ülejõe eeslinn, mis liideti Pärnuga.