Enamik tööinimesi teab nalja sellest, kuidas nohu ravides saab terveks seitsme päevaga, aga ilma ravimata nädalaga. Tegelikkus näitab, et praeguses võimuliidus tervishoiu eest vastutav Reformierakond ei hooli suuremat Eesti inimeste tervisest.
Juhtkiri: Tasahilju tappev haiguslehepoliitika
29. november 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ent asi pole pelgalt oravates, vaid suhtumises tööinimestesse laiemalt. Kuidagi ei saa kindel olla, et kui sotsiaalministri toolil istuks laarlane, sots või keskerakondlane, oleks suhtumine inimeste tervisesse teistsugune.
Vastavalt 2009. aasta seadusemuudatusele makstakse haigushüvitist alates neljandast päevast ja mitte enam 80, vaid 70 protsenti palgast. Nii rühib inimene palavikust hoolimata tööl käia, mõtlemata oma ja töökaaslaste tervisele.
Olukorras, kus inimeste reaalsissetulek on vähenenud juba üle kahe aasta järjest, ei saa paljud palgatööst elatujad lubada endale luksust jääda haigeks.
Sellist valitsuse soositud haiguslehepoliitikat ei saa nimetada kuidagi teisiti kui tapvaks. See on tappev töötaja suhtes ja ülekohtune tööandjale, sest põevad ju oskustega töötajad.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur probleemi ei näe: inimesed hoolitsegu oma tervise eest ja tööandjad parandagu töökeskkonda. See ei tule Pevkurile mõttessegi, et veel terve inimene puutub ühissõidukis, tänaval, kaubanduskeskustes ja lõpuks töölgi kokku nendega, kes nakkust edasi annavad.
Vähe on meil neid töötajaid, kes oma valitsuslimusiini tagaistmel saavad keskkonna unustada ega pea batsillidega kokku puutuma.
Võrreldes möödunud aasta esimese poolega, on haiguslehtede hulk sel aastal kasvanud. Järelikult on probleem olemas. (Töö)inimese väärtustamiseni on Eestis käia pikk tee.