/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2011/11/28/854933t1h2046.jpg)
Nagu ikka esimese advendi eel püstitati Eesti linnade keskmeisse suured ja uhked kuusepuud, et neil siis jõuluootuse alates tuled süüdata. Sel aastal paistavad kodumaised jõulukuused moodustavat hoopis omamoodi kukkurpuude sordi.
Uus jõulusort: kukkurkuused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olulisemad ja kogu riiki puudutavad protsessid algavad Eestis ikka Tallinnast ja kukkurpuude liikumise algataski pealinna Raekoja platsile püstitatud 20 meetri kõrgune kuusk, olles ilmselt võtnud eeskuju põhjanaabritelt, sest päev enne prantsatas Helsingis tänavale pikali Tallinna kuusest kümmekond meetrit kõrgem jõulupuu.
Kui algus oli pealinnas juba tuulevaikse ilmaga tehtud, siis tugevnenud sügistuuled tõid hoolsasti lisa: kogukondlikud jõulukuused vajusid külili Orissaares, Keilas, Uhtnal ja Sõmerul. Eesrindlik Tallinngi ei jäänud loorberitele puhkama ning reedese kukkumise läbi elanud ja vahepeal taas püsti passitatud kuusk vajus pühapäeva õhtul teist korda Raekoja platsi munakividele.
Pealinna kukkurkuuse küsimuse lahendamiseks moodustati komisjon ja eile otsustati sama kuusega, mida nelja meetri võrra kärbiti, kolmandale katsele minna.
Ühegi juhtumi tõttu inimesed kannatada ei saanud ja seetõttu pakkusid kukkuvad kuused eelkõige rõõmu ja hämmastust, sest lähiajast ei meenu küll ühtegi niisama ulatuslikku kuuselangemist. Inimlik ja halenaljakas kuusevajumine on vallutanud inimeste meeled ja tõrjunud välja tüütud arutlused riigieelarve ja euro tuleviku teemal, isegi pensionitõus ning õpetajate palk tunduvad kuidagi tühised.
Jõulukombeid on palju ja kukkurkuusklus leiab nüüd koha tinavalamise, õlgede loopimise ja muude rahvakommete kõrval. Kuuse kukkumise järgi saab ennustada ilma, näiteks kui kuuse latv osutab mahakukkununa põhja, on oodata külma talve, kui lõunasse, ootab ees pehme ja soe jaanuar. Jääb latv aga läänekaarde, tähendab see läänetuuli, mis teadagi, toovad Eestisse üleujutuse ohu.
Tallinnas on kuuse kukkumise järgi ennustamisega kahjuks halvemad lood, sest seal jääb jõulupuu maha vajudes ikka ja alati ida poole viitama. See pole niivõrd ennustus, kuivõrd olukorra kirjeldus. Seega jääb kuuse kukkumise tähendus pealinnas legendaarse ajaloolase ja vanalinnaeksperdi Jüri Kuuskemaa osaks. Tal tuleb see põnevalt välja ja nimigi on sobiv.