/nginx/o/2018/03/02/7651339t1hb9f8.jpg)
/nginx/o/2019/01/21/11730436t1h016e.jpg)
13.–19. jaanuaril käis Pärnu ühisgümnaasiumi delegatsioon Lõuna-Portugalis Loulés algatamas Erasmus+ projekti “Our Green European Town”. Projekti partnerriigid on peale Eesti ja Portugali Bulgaaria, Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa.
Ühisgümnaasium koordineerib rahvusvahelist keskkonnaprojekti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Ühisgümnaasium on projekti peakoordinaator – projekti algne idee ja initsiatiiv tulid Eesti koolilt. Eesmärk on õpilaste-õpetajate ja nende kaudu kogukonna keskkonnateadlikkust tõsta. Projekti raames toimub kõigis kuues partnerriigis tegevus, kus keskendutakse kohaliku keskkonna eripäradele ning probleemidele ja nende lahendustele,” selgitas ühisgümnaasiumi projektijuht Liis Raal-Virks.
Samuti antakse ülevaade igale piirkonnale omasest arhitektuurist, räägitakse ökoarhitektuurist ja kestlikust linnaplaneerimisest. Ettevõtmise lõpuks luuakse virtuaalse rohelinna kodulehekülg, kus saab ülevaate nii keskkonnasäästlikest ehitus- kui ka eluviisidest.
Õpilased disainivad veebis unistuste ökomajad, mis sisaldavad endas viiteid kuue partnerriigi koolide regioonile omasele arhitektuurile, ning kajastavad virtuaalsete majaelanike keskkonnahoidlikku käitumist ja eluviisi, andes nippe ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.
Projektikohtumise avapäeval tegid iga partnerriigi õpilased ettekandeid kodukoha keskkonna eripärast ja katsumustest. Ilmnes, et probleemid osalt sarnanevad, aga ka erinevad.
/nginx/o/2019/01/21/11730435t1hc925.jpg)
Esimese projektikohtumise eel pidid kõigi kuue partnerriigi projektigrupid mõõtma ökoloogilise jalajälje ja andma Portugalis ülevaate, mis võib sellise tulemuse taga olla.
Eestlaste lubatust kõrgema jalajälje taga võivad peituda kliima, hajaasustus ja teatud piirkondades ühistranspordisüsteemi puudulikkuse tõttu isikliku transpordi eelistamine, pikad kütteperioodid, põlevkivi kasutamine elektritootmisel ja kohalike puu- ja köögiviljade vähesus, mistõttu tuleb tarbida importkaupa.
Kõige suuremaks osutus prantslaste ökoloogiline jalajälg, selle võimalikke põhjusi nägi Prantsuse projektigrupp toitumiseelistustes (liiga palju liha ja importkaupa), transpordieelistustes (palju käiakse lennureisidel ja liigeldes eelistatakse isiklikku autot) ja sagedasti kasutatavates kliimaseadmetes (külmal ajal kütmiseks, kuumal ajal jahutamiseks). Kõige väiksema ökoloogilise jalajäljega paistsid silma Sitsiilia õpilased, kes pidasid suureks põhjuseks seda, et nad tarbivad toiduks eelkõige kohalikke tooteid ja hooajavilju, eelistavad söögi osta kohalikelt väikeettevõtetelt.
/nginx/o/2019/01/21/11730434t1h2600.jpg)
Projektikohtumise käigus toimusid töötoad: õpilased õppisid kasutama eTwinningu Twinspace’i keskkonda ja jagasid platvormi kaudu visiooni ideaalsest Euroopa linnast. Samuti õpiti kasutama fototöötlusprogramme, mis tuleb kasuks kuue riigi keskkonna eripära kajastava kalendri fotode puhul. Loodi küsitlusi keskkonnateadmiste mõõtmiseks projekti alguses ja lõpus.
Nädala jooksul toimusid harivad loengud ja õppekäigud. Külastati Loulé kogukonnaaeda, kus iga soovija saab harida pisikest maalappi ja endale köögivilju, maitsetaimi kasvatada. Maastikuarhitektuurist ja looduskeskkonna olulisusest ja kasuteguritest linnaruumis käis rääkimas Algarve ülikooli õppejõud José Monteiro, kes muuhulgas tõi esile selle, et hästi hallatud rohealadega linnades on 56 protsenti vähem isikuvastaseid kuritegusid kui rohealadeta linnades. Külastati veel kohalikku biofarmi ja õpiti nende eripära kohta.
/nginx/o/2019/01/21/11730437t1hb6db.jpg)
Projektikohtumise kulminatsioon oli “Teeme ära!” laadne ettevõtmine Quarteira rannas. Kuue riigi õpetajad-õpilased korjasid üles massiliselt plast-, klaas- ja paberjäätmeid, kuid ka suitsukonisid. Konisid kogunes suisa üle kilo.