/nginx/o/2011/11/28/854927t1h6a12.jpg)
Hommeõhtuse aastapäevakontserdi eel pakub Pärnu kontserdimaja publikule head-paremat: kontserdil astub üles Tallinna kammerorkester, mida dirigeerib Eri Klas, laulab sopran Aile Asszonyi.
Kontserdimaja aastapäeval kõlab Mozart
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie kultuuris on häid kombeid ja tavasid küllaga. Üks neist on endale sünnipäeva puhul külalisi kutsuda. Kui Eesti Kontsert kontakteerus Tallinna filharmooniaga, et kutsuda Tallinna kammerorkester osalema sarjas “Kuldne klassika”, mille sisse jääb Pärnu kontserdimaja 9. aastapäeva tähistaminegi, tuli mulle kingiks viidava dirigendi, solisti ja kava inspiratsioon just nagu iseenesest.
Kes siis veel peaks sedalaadi toreda sündmuse puhul kava dirigeerima, kui mitte meie elav dirigeerimisklassik Eri Klas? Ja kava tüvi pärinegu mõistagi mõnevõrra varasemalt komponeerimisklassikult Mozartilt. See valik peaks rõõmustama nii kontserdimaja suurepärast kollektiivi kui kõiki pärnakaid, kes novembrilõppu kauni muusikaga helgemaks muutma tulevad.
Paslik on lisada kingitusele lilleõiski. Selleks on meie praegune vaieldamatu esisopran Aile Asszonyi, kes ju Pärnus linnaorkestrigagi mitmel puhul koos esinenud.
Sel korral on Mozarti imekauni soolomoteti “Exsultate, jubilate” kõrval kavas Beethoveni suhteliselt harva ette kantav ja nii solistile, orkestrile kui dirigendile hulga keerulisi, kuid meeldivaid ülesandeid esitav kontsertaaria “Ah, Perfido!”.
Eri Klas on homme kavas olevat Mozarti 40. sümfooniat juhatanud sadu kordi.
Nendele, kes Mozarti teoseid numbri ja teema järgi kokku ei vii (muide, seda ei peagi), olgu öeldud, et see on üks kahest imeilusast viisist, mis igas kolmandas mobiilis “Mozarti” alt lahti tuleb (teine on loomulikult “Väike öömuusika”, mille Tallinna kammerorkestriga järgmiseks korraks jätame, kui meid taas Pärnusse kutsutakse).
Kolmas kavas olev Mozarti teos, adagio ja fuuga c-moll nii tuntud pole ja pakuks avastamisrõõmu ilmselt paljudele.
Aile Asszonyi meisterlikkust ja lavasarmi on viimasel paaril hooajal saanud nautida mitmes lavastuses, näiteks rahvusooperi “Boheemis”, “Cosi fan Tuttes” või “Manon Lescaut’s”.