Toomas Kivimägi: Pärnumaa väärib enamat kui esindajat valitsuses (2)

Toomas Kivimägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2+2 lahendus Pärnust Uulu ja Saugai on tubli, aga mis saab edasi kuni Ikla ja Tallinnani?
2+2 lahendus Pärnust Uulu ja Saugai on tubli, aga mis saab edasi kuni Ikla ja Tallinnani? Foto: Ants Liigus

Üllatav, et Kadri Simson jõudis selle tõdemuseni (vt “Pärnumaa väärib esindajat valitsuses”, PP 16.01) alles nüüd, ise ministritoolil olles. Pärnu väärib esindajat valitsuses juba aastast 1918. Selles pole kahtlust. Küll olen Kadriga nõus ja ­seda korduvalt rõhutanud: Pärnumaalt on arusaamatult vähe ministreid olnud. Kuna neid on vaid kolm, nimetagem nad ära: Ants Laos, Jüri Raidla, Andres Varik. Pean silmas neid, kes tegelikult Pärnumaal elavad, mitte neid, kel ainus seos Pärnumaaga sünnikoht või fiktiivne sissekirjutus.

Rail Balticu asjus on Reformi- ja Keskerakonnal lähedased seisukohad. Oleme teinud eesmärgi nimel head koostööd, mida olnuks paslik ära märkida. Nüüd pean seda ise tegema: Reformierakonna häälteta oleks Rail Balticul kriips peal, kuivõrd valitsuskoalitsioonil ei jätkunud hääli kolme Balti riigi peaministri leppe ratifitseerimiseks parlamendis juunis 2017. Reformierakond toetas 16 häälega ning Pärnumaale ja Eestile ülioluline projekt on töös.

Kohalikud regionaalrongi peatused on oluline teema, küll tahaks küsida, miks ei õnnestunud nende rahastust kirjutada sisse CEFi (Euroopa ühendamise rahastu) raamesse, millest Rail Balticut lõviosas rahastatakse. Ühtekuuluvusfondist või riigieelarvest seda raha saada on mitu korda keerulisem. Kümme miljonit eurot per peatus. Sellega on kiire, kuna neid välja ehitada on loogiline ja mõistlik samal ajal põhi­teekoridori rajamisega.

Tagasi üles