Nali seisneb selles, et me võtame ennast kuradi tõsiselt

Humoorikas draamas põrkuvad nelja inimese maailmavaated ja elueesmärgid. Külli Reinumägi, Sten Karpov, Elina Reinold ja Ago Anderson lavastuse proovis. Foto: Urmas Luik

"On mingid asjad, mis on nii valusad, et neid ei julgeta isegi lähedastele rääkida. Ja vaat selle pinnal toimuvadki tegelikult lahkukasvamised. Kardame, et meid ei mõisteta. Kardame üksi jääda. Aga tegelikult viib see selleni, et just nii üksi jäädaksegi, isegi koos olles,” arvab näitleja Elina Reinold.

"Mida egoistlikumad inimesed on, mida rohkem nad oma asjadega tegelevad, seda üksildasemad nad on," möönab teine vabakutseline näitleja Külli Reinumägi.

Reinold ja Reinumägi pole varem üheski Pärnu teatri lavastuses mänginud. Seekordne on neile esimene kord.

Autor Moritz Rinke näib olevat tabanud naelapea pihta. Hirm rongist maha jääda vaevab tänapäeva edule orienteeritud ühiskonnas nii paljusid.

Saksa näitekirjaniku tükk “Me armastame ja ei tea midagi” lendas pärast 2012. aastal esma­ilmumist autorile endalegi ootamatult pöörastesse kõrgustesse. Kui Pärnu Endla teatri lavastaja Enn Keerd oli oma lugemisega jõudnud 50. teatrini, kus seda Saksamaal, Austrias ja Šveitsis mängitakse, väsis ta guugeldamast.

Kuidas edule orienteeritud ühiskonnas hakkama saada? ­Oleme võrku ühendatud, aga üha üksildasemad.