Loomapäästegrupp tuletab meelde: külmad ilmad ohustavad loomi ja linde

Meelis Kalme
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koera heaolu külmal ajal sõltub peale käreda pakase paljust, alustades karvkatte eripärast, tuulest, niiskusest, toitumisest ja aktiivsusest.
Koera heaolu külmal ajal sõltub peale käreda pakase paljust, alustades karvkatte eripärast, tuulest, niiskusest, toitumisest ja aktiivsusest. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti talv näitab julgelt oma palet, sestap palub loomapäästegrupp õuekoerte omanikel kriitiliselt üle vaadata kuut ja teha kõik endast olenev, et loomadel oleks seal soe. 

Lühikarvalised koerad ja kassid on pakase suhtes eriti tundlikud ning neid ei soovitata õue üldse lasta. Jalutuskäikudel tuleb jälgida loomade käitumist: kui neljajalgne väriseb, närvitseb või hoiab käppi kordamööda üleval, on viimane aeg koju tagasi minna. Autojuhtidel tasuks aga enne masina käivitamist vaadata kapoti alla, et seal ei leiduks soojemat küljealust otsima läinud kasse.

“Kutsikad ja vanad koerad ei suuda kehatemperatuuri hästi hoida,” ütles loomapäästegrupi vabatahtliku töö peakoordinaator Katrin Lehtveer ja lisas, et haigedki koerad kuuluvad riskirühma ja neile tuleb rohkem tähelepanu pöörata.

Kutsade heaolu külmal ajal sõltub peale käreda pakase paljust, alustades karvkatte eripärast, tuulest, niiskusest, toitumisest ja aktiivsusest ning kõigi nende teguritega peavad loomaomanikud arvestama, et hoolealusel oleks hea olla.

“Põllumajandusloomadele tuleb tagada varjumiskoht ilmastikutingimuste eest ja hoida nende tervisel rohkem silm peal,” lausus aastaid loomi kasvatanud Riina Pernau, kes koordineerib priitahtlike tööd Saare- ja Muhumaal. “Loomapäästjana võin kinnitada, et paljud loomaomanikud ei pööra sellele tähelepanu ja probleeme on isegi söögi etteandmisega, külmumata vee tagamisest rääkimata.”

“Me ei soovita veelinde toita, sest lahtist vett veel jagub. Väike- ja laululinde nagu varblaseid, tihaseid, vinte ja leevikesi tohib ja isegi peab toitma, aga kui juba palukesi pakkuma hakatakse, ei tohi seda mitte mingil juhul enne kevade saabumist lõpetada,” soovitas Harjumaa vabatahtlike juht Karin Põldoja, täpsustades, et linnud kogunevad harjumuspärasesse kohta sööki ootama ja kui seda ei anta, ei saa nad energiat ning on pimeda ja külma öö jooksul hukule määratud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles