Madis Veskimägi: Eesti mehe toob arsti juurde sõbra surm või poliitiku haigus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Veskimägi demonstreerib enda kabineti uhkust: mullu soetatud uhiuut röntgeniaparaati. Seni ei ­lubanud seaduse­paragrahvid tal seda küll kasutada.
Veskimägi demonstreerib enda kabineti uhkust: mullu soetatud uhiuut röntgeniaparaati. Seni ei ­lubanud seaduse­paragrahvid tal seda küll kasutada. Foto: Urmas Luik

Tõstamaa perearstikeskuse tohtri Madis Veskimäe aasta algas hästi. 2016. aasta juunis lülitasid keskkonnainspektsiooni ja tervise- ja keskkonnaameti inspektorid välja tema tagasihoidlikus kabinetis asunud ja 15 aastat tarvituses olnud röntgeniaparaadi. Seaduse järgi ei ­olnud tal õigust seda kasutada. Sel nädalal laiendas aga riigi­kogu perearstide õigusi selliselt, et neil on võimalik tegelda eriarstiabi esmase diagnostikaga ja kasutada kiirgusseadmeid. See juhtus tänu temale.

Pea veerand sajandit Pärnumaa väikese alevi rahva tervise eest hoolitsenud, end põliseks pelgulinlaseks ja natuke oma­päraseks inimeseks nimetava Veskimäe tegemised ulatuvad aga meditsiinivaldkonnast kaugele. Kinomehaanika, foto- ja videograafia, kirjutamine, elektroonika, jalgrattasõit, küpsetamine, langevarjuhüpped – nimeta vaid hobi ja võib arvata, et Veskimägi on seda harrastanud. Ühena viimastest tempudest leidis ta tee aga poliitikasse ja otsustas kandideerida riigikokku.

Olete aastaid trummi tagunud, et tohiksite oma kuulsat röntgeniaparaati kasutada. Möödunud kolmapäeval võeti “Madis Veskimäe seaduseks” ristitu riigi­kogus vastu. Olete rahul?

Muidugi. See on sammukene selles suunas, et meil oleksid sisulised tervisekeskused, kus toimiks sisuline diagnostika, mitte see, et siin on teile pihutäis saatekirju ja jookske nüüd.

See asi ei puuduta niivõrd mind kui kogu Eesti meditsiini korraldust ja esmatasandit. Miks minnakse EMOsse (erakorralise meditsiiniabi osakond, toim)? Sest inimestel ei jää muud üle. Kui vanasti olid näiteks Vändras haigla ja röntgeniosakond, ei tulnud kellelegi pähe sõita Pärnusse. Nad said kõik kodu lähedalt abi. Nüüd on see haigla kinni pandud. Arvatud, et inimesed peavad rõõmsalt Pärnusse kokku sõitma. Kõik on hästi kulutõhus.

Aga EMOs on hullumaja, kõik kannatavad. Kannatab erakorraline haige, kannatab vaeseke, kes kaugelt sõidab ja peab päev otsa ootama.

Tagasi üles