“Klassikokkutulek 3”: julmalt valus on vaadata

Triloogia viimases osas ei halastata millelegi. Raugad ja hooldekodud, pereväärtused ja imikud, religioon ja spirituaalia tantrismist budismi ja kristluseni. Prostitutsioon, homoseksualism ja rassism. Foto: Eliis Õitspuu

Kinodesse jõudnud “Klassikokkutuleku” sarja viimane, kolmas osa “Klassikokkutulek 3: ristiisad” konkureerib vaid iseendaga. Kuivõrd ­René Vilbre loodud, Martin Alguse kirjutatud ja Kristian Taska produtseeritud triloogial pole Eesti naljafilmide turul rivaali, on ta võitja niikuinii. Seejuures võngub kolmanda toote väljatulek kaasa praeguse valimiskampaaniaga.

Samal ajal kui vali-mind-mehed lubavad kõigi hellade teemade ja nähtuste eest seista, lubab kinorahvas endale kõigi nende samade valdkondade üle otsatut-ääretut lõõpimist. Raugad ja hooldekodud, pereväärtused ja imikud, religioon ja spirituaalia tantrismist budismi ja kristluseni. Prostitutsioon, homoseksualism ja rassism. Ja läbiva liinina meeste tervis viljatusest eesnäärme suurenemiseni.

Mait Malmstenil on asi jälle kinni: kui esimeses osas jäi kellapark saunalava vahele ja teises ta ise Viagra ­tiivul leedi Tanja Mihhailovaga tahtmatult ühte, siis seekord sirtsutab ta läbi ­kogu loo tüütuseni pissi pingutada, kuni satub uuringutele, kus sond jääb peenisesse kinni. Hihii. Naljade tase ongi selline.