Literaat Rein Veidemann räägib Pärnus 1965. aasta piimaringist

Laura Vadam
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus sündinud kirjaniku Rein Veidemanni triloogia viimane osa käsitleb 1965. aasta üht kuud, mil 18aastane Andreas Wiik sõidab piimaringi.
Pärnus sündinud kirjaniku Rein Veidemanni triloogia viimane osa käsitleb 1965. aasta üht kuud, mil 18aastane Andreas Wiik sõidab piimaringi. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Aastatel 1965–1968 sõbrunes hilisem literaat Rein Veidemann Nõukogude armees valgevenelase Aleksei Šimanovitšiga, kes oli õigeusklik nagu tema vanemadki. Sõber kutsus Veidemanni külla. Pere elas kolkas, aga oli ülevoolavalt külalislahke, võttes eestlase vastu soola, leiva ja sügavate kummardustega.

„Hiljem sain teada, et Aleksei oli kodustele kirjutanud, et on leidnud minu näol endale Õpetaja ehk teejuhi püha Andrease,“ meenutab Pärnus sündinud professor, kirjandusteadlane, õppejõud, ajakirjanik ja poliitik.

Ülehomme esitleb Veidemann kodulinna raamatukogus autobiograafiliste sugemetega romaanitriloogia viimast osa “Piimaring”, kus seesugused seigad noorusajast kaante vahele on jõudnud, sealhulgas ema ja traagiliselt hukkunud onu lugu. Tõsielulist on teoses üksjagu, ent ükski eluline sündmus ei kajastu romaanis kopeerituna.

Tagasi üles