Garri Raagmaa: Regionaalne kõrgkool avab ukse maailma

Garri Raagmaa
, TÜ Pärnu kolledži direktor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ülikoolid pidavat olema eluvõõrad ja neist vähem kasu, siis regionaalses kolledžis on kontakti luua lihtsam.
Kui ülikoolid pidavat olema eluvõõrad ja neist vähem kasu, siis regionaalses kolledžis on kontakti luua lihtsam. Foto: Urmas Luik

Tartu ülikooli Pärnu kolledži laste jõulupeo nael on töötajate trupi etendus, mis põnev lastele, tekitab naerupahvakuid vanemate seas ja päädib jõuluvana tuleku ja kingitustega. Viimati sai paki kaks tosinat rüblikut. Sealjuures oli osa haiged, liiga tited või paki saamiseks juba vanad. See – noorte haritud vanemate lapsed ja nende võimalik panus regiooni heaks – on seni kõrgkoolide regionaalse rolli käsitlemisel tähelepanuta jäänud.

Siia kuluks nüüd ära üks ratsionaalsete argumentidega lugu, mis selgitaks kõrgkooli rolli linnas ja regioonis.

Eestis on regionaalsed kõrgkoolid teadusülikoolide allüksused. See on maailmas üsna erandlik, sest enamasti toimib rakenduslik kõrgharidus eraldi süsteemina. Eesti väiksuse puhul võib see aga isegi mõistlik olla.

Midagi sarnast leiab Soomest, kus peale regionaalsete ülikoolide (näiteks Pärnu sõpruslinnas Vaasas, kus elab vaid 70 000 elanikku, on 5000 tudengiga ülikool) ja kutsekoolide, mida seal nimetatakse rakendusülikoolideks, tegutseb väikelinnades kuus ülikoolide keskust, kus osaleb mitu ülikooli ja mis peamiselt korraldavad täiendusõpet, uurimis- ja arendustööd. Enamikus on siiski ka päevaõppe tudengid.

Tagasi üles