Nokitseja, kes näitab end üliharva

Karl Adami
, loodusfotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuuse-käbi­linnu nokk on kohastunud kuusekäbide töötlemiseks.
Kuuse-käbi­linnu nokk on kohastunud kuusekäbide töötlemiseks. Foto: Karl Adami

On linde, kes suurema osa oma elust veedavad metsa kõrgematel korrustel, laskudes pohlavarte vahele harva. Üks niisuguseid sulelisi on kuuse-käbilind.

Olenevalt käbiaastast kohtab kuuse-käbilindu meie metsades eeskätt sügisel ja talvel. Mõnel aastal toimub tema suur invasioon Eestisse ja siit edasi lõuna suunas. Nii võib meil käbihekseldajaid ühel aastal liikuda 1000 ringis, järgmisel aga 300 korda rohkem.

Kuuse-käbilind on rasvatihasest pisut kogukam. Esimesena hakkabki kindlasti silma tema ­välimus: omapärane tüse nokk, mille otsad teineteisest risti üle ulatuvad, ja värvikirev sulestik. Isaslind kannab punakat ja emane kollakasrohelist rüüd, vaid noorlinnud on pruunikad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles