Video ja galerii: igal kelgukoeral on oma välimusele või iseloomule vastav nimi

Kelgukoerad jookseksid meeleldi poolsada kilomeetrit jutti, sest esimeste kilomeetritega saavad nad ­alles hoo sisse.

FOTO: Mailiis Ollino

Väiksena tundus lumisel talvel kõige kihvtim just kelgutada, eriti veel, kui sai mugavalt lösutada ja ilma nautida, samal ajal kui lapsevanem visalt kelku tiris. Võib ju arvata, et suureks kasvamisega kaob see privileeg. Õnneks ei. Näiteks kuuleb nii mõneski Tori kodus õhtusöögi taustaks rõõmsaid tänu­ulge, mida jõevesi sinna Võlli külast Põldoja talust kannab.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Ulgumine ja kelgutamine on omavahel seoses, sest Torist paar kilomeetrit edasi elab perekond Reppo 24 koeraga, kes rakendis agaralt võiduajamistel osalevad. Äsja naasis pereisa Ain ühes hoolealustega Venemaalt võistlustelt, kus vaatajaid oli pea 4000, pronksmedaliga. Üle kümne aasta jooksul on koertega toodud mitme riiuli jagu karikaid, medaleid ja diplomeid.

Kutsadega võib kelgutama minna aga igaüks, kaasa arvatud need täiskasvanud, kes soovivad lapsepõlve taaselustada. Selleks tuleb internetist otsida üles Mutimuudi kelgukoerad ja aeg kokku leppida.

Tagasi üles