
Väiksena tundus lumisel talvel kõige kihvtim just kelgutada, eriti veel, kui sai mugavalt lösutada ja ilma nautida, samal ajal kui lapsevanem visalt kelku tiris. Võib ju arvata, et suureks kasvamisega kaob see privileeg. Õnneks ei. Näiteks kuuleb nii mõneski Tori kodus õhtusöögi taustaks rõõmsaid tänuulge, mida jõevesi sinna Võlli külast Põldoja talust kannab.