Värati jahisadama ehitamiseks korraldatakse uus hange

Vajaduse Värati jahisadama järele loob jahtidele sobivate sadamate vähesus peale Kihnu ja Ruhnu. Fotol Pärnu jahisadam. Foto: Urmas Luik

Eilsel linnavalitsuse istungil lükati tagasi Värati jahisadama ehitamise riigihanke kõik pakkumused, kuna nende maksumus ületab hankelepingu eeldatavat maksumust.

Taristu- ja ehitusteenistuse projektijuhi Alo Tomsoni sõnade kohaselt ületas hanke tulemusel saadud odavaim maksumus eelarves planeeritut üle kolmandikuga.

Värati sadamat oli kavandatud rajada 85 protsendi ulatuses Eesti-Läti programmi toel ja 15 protsenti tulnuks Pärnu linna eelarvest.

“Paraku on aga nii, et kui ehituse maksumus läheb kavandatust kallimaks, siis toetuse osa kahjuks ei suurene.

Plaanis on korraldada uus hange, enne vaadatakse üle projekti ehitusmaht ja pikendatakse ehitusperioodi,” selgitas Tomson.

Jahisadam Väratis on Tõstamaa valla alustatud Eesti-Läti projekt, millega Pärnu linn läks pärast haldusreformi edasi. ​Projekti eesmärk on süvendada sealset sadamat ja ehitada sinna jahikaid.

„Ehitusmahtu vähendades loodame väga, et  sadam saab ehitatud. Tuleb meeles pidada, et mida rohkem on mööda Eesti rannikut jahisadamaid, seda rohkem saab ka siia poole mereturiste liikuda," rääkis Tomson.

Tema sõnutsi jahisadamad ei konkureeri omavahel vaid toetavad üksteist, kuna meresõit on aeganõudev tegevus ja ideaalis võiks olla vähemalt iga 20 meremiili tagant üks jahisadam, et oleks mugav mööda merd reisida.

"Plaanis on ehitada sadam, kus taristuobjektid kannavad mitut olulist rolli – turism, kalapüük, rekreatsioon ja mereohutus. Oleme kõigi nende aspektidega sadama planeerimisel arvestanud. Kai kohtasid on planeeritud nii kaugelt tulevatele purjetajatele kui ka kohalikele kalameestele. Sadamat saab kasutada ka merepäästetehnika kiireks veeskamiseks. Võimalus on jäetud ka suuremate aluste nagu näiteks piirivalvelaeva sildumiseks.“

Sadama esialgne maksumus on ligikaudu 400 000 eurot.