Sisukord
Pärnu Postimees
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Õigekeelsussõnaraamat täienes sõnadega “burks” ja “diip”

3 min lugemist
FOTO: Urmas Luik

Kui Jõõpre kooli emakeeleõpetaja Helle Kirsi küsis õpilastelt, kas vanemad kodus raamatuid loevaid, vastas üks noormees seepeale: “Ema ainult loeb, tal pole aega meile süüagi teha.” Klassikaaslane aga vastukaaluks: “Meil pole kodus ühtki raamatut. Isa ütles, et see on mõttetu aja- ja raharaiskamine.” Kolmas õpilane polevat ühtki raamatut lugenud. “Vaieldagu mulle vastu, kuid usun, et põhikooliõpilasel tulevad klassiruumi kaasa kodused hoiakud,” avaldas arvamust Kirsi.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Noortel on üha raskem eristada kirja- ja kõnekeelseid väljendeid. Kuna ühiskond on pidevas arengus, muutub selle tulemusel keel. 20 aastat tagasi ei näinud kirjapildis sõnu nagu “e-valimised”, “veebimajutus”, “sotsiaalmeedia”, “kroksid”, “putinism”, “filter”, “laikima”. Mullu sai õigekeelsussõnaraamat täiendust sõnadega “burks” ja “diip”.

Eesti keele instituudi teadlaste andmetel jõuavad uued sõnad üldkeelde mõne kitsa eriala või subkultuuri keelekasutuse nišist selle sageda kasutuse tõttu. Uued erialad, tehnoloogia ja IT areng, ka poliitika, majandus, ühiskonnaelu, harrastused ja vaimne praktika toovad endaga sadu väljendeid.

Infovoog on tihe. Kuigi eesti keeles leidub ligikaudu 150 000 sõna, kasutab inimene keskmiselt 20 000. Aju teeb aga ruumi uudissõnadele, visates vanad mälust välja. Sestap kinnitavad eesti keele õpetajad, et noorte sõnavara on kesine. Mõni õpetaja väidab, et kirja- ja kõnekeelsete väljendite eristamine on praegu suur probleem.

05.02.2019 07.02.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto