/nginx/o/2019/02/05/11767558t1had7d.jpg)
Pruunjaspunaka karvaga herefordid pööravad valkjad laiad pead nagu käsu peale lauta tulijate poole ning ampsavad siis rahulikult Kasari luha heina, mida neile on ohtralt ette antud. Süsimustad angused ajavad keele pikaks ja kui suutäis käes, mäluvad edasi. Siia, OÜ Kirbla Mahe laudapoolde tulid veised sisse detsembri alguses, kõrvalpool valmis varem ja seal on loomad oktoobri lõpust.
Omaaegse Kirbla sovhoosi farmihoonetest pole enam jälgegi, mahelihatootmisele keskendunud osaühing lammutas lagunemisohtlikud laudad ja ehitas enda omad nullist asemele. Püsti jäi vaid kaks heinaküüni, millel on uus seinakate ja katus. Tootmise arendamisse paigutas viie töötajaga Kirbla Mahe ligikaudu 1,2 miljonit eurot, PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) pani õla alla põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks maaelu arengukava vastavast meetmest.
“Lautade ehitamine oli möödapääsmatu aina karmimaks muutuvate keskkonnanõuete pärast, aga ka töö mugavuse ja pidamistingimuste parendamise pärast,” ütles Kirbla Maheda juhatuse liige Liisi Laos, kes lõpetas maaülikooli loodusvarade kasutamise ja kaitse magistrina. “Otsustasin, et tulen maale, hakkan põllumajandusega tegelema, läksin Säreverre, õppisin taimekasvatust ja tegin veel loomakasvatustöötaja kutseeksami. Lihaveistega olen teiste tegemiste kõrvalt kokku puutunud nii kaua, kuni need on Kirblas olnud, 2004. aastast, kui läksin karja ja eelmisest aasta algusest tegelen nende pidamisega täiskohaga.”
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)