Galerii: riigikogu liikmed ja linna esindajad avasid rändnäituse "Riigikogu 100"
5. veebruar 2019, 18:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna avasid riigikogu aseesimees, riigikogu liikmed ja linnavalitsuse esindajad Pärnus Iseseisvuse väljakul rändnäituse “Riigikogu 100”.
Riigikogu aseesimehe Enn Eesmaa sõnutsi on läinud ja käesoleval aastal Eestis väga palju põhjusi rääkida sajandist, 100 aastast.
23. aprillil tähistatakse riigikogu 100. aastapäeva. “Sel päeval 100 aastat tagasi tuli kokku Asutav Kogu. See oli Eesti esimene vabadel valimistel valitud rahvakogu, millest kõik ju algas,” rääkis Eesmaa.
“Nendel stendidel ja fotodel on põhiline osa põhitegijatest, kes on riigikogus toimetanud, kuid kõik me teame, et oleme mandaadi selleks saanud Eesti rahvalt,” ütles Eesmaa. “Kui poleks rahva vaba valikut, oleks kahtlemata mingi organ Eesti elu sättimas, kuid tõenäoliselt see meile nii väga ei meeldiks. Riigikogu on eestlastele selles mõttes omane isegi siis, kui vahepeal meid kritiseeritakse ja vahepeal ka asja pärast.”
Kui poleks rahva vaba valikut, oleks kahtlemata mingi organ Eesti elu sättimas, kuid tõenäoliselt see meile nii väga ei meeldiks.
Näitus, mis tähistab riigikogu 100 aastat, mahub kümne meetri pikkusele ja kolme meetri kõrgusele pinnale, käsitledes eelkõige aega, kui eestlased on saanud ise otsustada. “Ja ruumi on jäänud ülegi. Nõukogude okupatsiooni aastad on ju ilma sisuta. Vormiliselt nad olid: inimesed elasid, tegid tööd, sünnitasid lapsi, kuid Eesti ei olnud vaba. Meie meenutame eelkõige seda aega, kui eestlased said ise otsustada,” kõneles Eesmaa.
Pärnu linnavolikogu esimehe ja riigikogulase Andres Metsoja sõnutsi on väljapanek sügava sisuga. “See riik, mida me ühiselt oleme ehitanud kas väikesest külast Lavassaarest või riigikogust, on meie nägu,” lausus ta.
Linnapea Romek Kosenkraniuse arvates väärib märkimist, et Eesti on üle 100 aasta olnud parlamentaarne vabariik. “Kuigi meilt on vahepeal iseotsustamise õigus ära võetud, peaksime seda enam väärtustama oma riiki ja riigikogu. Kodanik saabki siin vaadata, millega riigikogu tegeleb ja milline on see ajalugu,” ütles Kosenkranius.