Vanaema majast tuli täpselt pererahva nägu kodu

Algul pidi magamistuba tulema hoopis teises stiilis: helgem, valgem ja romantiline. Kallis tapeet, mis oli mõeldud magamistoale aktsenti andma, kogub nüüd diivani all tolmu. Foto: Priit Grepp

Ajakirja Kodukiri aasta kodu konkursil rahva lemmikuks osutunud elamise perenaine Merlin Miido tutvustab oma kodu ja lausub muigega: “Elutoal ei ole ka nagu väga viga.”

Aasta tagasi otsustas Miido elukaaslase Ardi Oja ja poja Harriga jätta seljataha pealinna elu ja kolida naise kodukanti Tõstamaale, lahkunud vanaema majja. Elamu oli heas korras ja seal võinuks end kohe sisse seada.

Sellegipoolest soovis noor pere kodu, mis tehtud täiesti oma käe järgi. Nii saigi maja peaaegu maatasa tõmmatud, alles jäid vaid neli välisseina ja katusekonstruktsioon, mis nüüd elutoale hubasust ja maalähedust annab.

Miido isal oli esialgu raske leppida, et maja, mida ta ise ehitada oli aidanud, ära lõhutakse. “Minagi elasin esimesed aastad selles majas koos vanaemaga,” meenutab perenaine. Nüüd, mil uus kodu valmis, kiidab ta isa tulemit aga väga.