Urmas Hännile: Järgmine peatus Metsakalmistu

Eesti Vabariigi kehtiva standardi kohaselt peab kõnnitee olema sõiduteest ääre­kividega eraldatud. Foto: Urmas Luik

Aastate eest Pärnu Oja tänava äärde Pirni ja Tähe tänava vahelisele lõigule nii-öelda kõnnitee rajamise mõtte algatanu tuleks tagantjärelegi lahti lasta: nii liiklusseaduse kui Eesti Vabariigi kehtiva standardi kohaselt peab kõnnitee olema sõiduteest ääre­kividega eraldatud. See säte on iseäranis mõistetav praegu, talvel, kui keegi ei suuda tuvastada, kas ja kus asub Oja tänavale kõnniteed sõiduteest lahutama veetud kriips.

Mind häirib väga enam-vähem sarnane olukord Pärnu linna teises servas – Raeküla kooli ümbruses. Olevi, Käo ja Lembitu tänaval. Tänavatel, mille sõiduteed mööda kulgeb nii minu kui õpilaste argine koolitee.

Kõnniteid mainitud tänavate ääres pole ega ole kunagi olnudki, ehkki omal ajal Pärnut valitsenud ja sinna uuesti vägisi tikkuvad Keskerakond ja Reformierakond (tõsi, siis oli pundis Eestimaa Rahvaliitki) kinnitasid 2007. aasta veebruaris allkirjastatud liidu­lepingus, et “projekteerime ja rajame uusi kõnniteid”.