Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
/nginx/o/2019/02/07/11770930t1h2936.jpg)
Pärnumaal juhtus hiljuti õnnetus, kus eakas naine jäi katuselt sadanud lumehunniku alla ja sinna mitmeks tunniks kinni. Et vältida õnnetusi ja kohtuteed, tuletab Eesti korteriühistute liit (EKÜL) kinnistuomanikele meelde, et liigne lumi, purikad ja jää tuleb katuselt eemalda ja hoolitsed libedustõrje eest.
Teisipäeval sai Pärnumaa piirkonnapolitseinik Janek Saharenko kõne inimeselt, kes vahendas tuttava eaka naisega juhtunut. Nimelt oli too jäänud oma maja katuselt vajunud lumehunniku alla ja möödus mitu tundi, enne kui tal õnnestus välja pääseda ja tuppa roomata.
Politseiametnik märkas kontrollima minnes, et katuselt oli tõesti langenud suur hulk lund ja inimese jäljedki hanges näha. Kiiresti püüdis ta välja selgitada, kas naisega on ikka kõik korras, kuid kui uks suletuks jäi, oli põhjust karta tema tervise pärast.
Politsenik kutsus päästeameti ja kiirabi ja koos siseneti majja, kust voodist leitigi mitu päeva märgade rõivastega olnud naine, kelle meedikud enda hoole alla võtsid.
Lumetõrje eest peavad peale eramuomanike hoolitsema korteriühistudki. EKÜLi õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ütles, et jääpurikate ja libeduse tõrjesse suhtuvad leigelt nii korteriomanikud kui väheteadlikud ühistujuhid. “Kõige hullem on, et vastutaja hooletus võib ühel hetkel maksta inimese elu,” hoiatas Mardi. Ta rõhutas, et olukord on tõsine ning libeduse ja katuselt langenud lume ja jääga seotud juhtumid on juba kohtusse jõudnud. Summad, mis ohvritele maksta tuleb, on suured.
“Mõne maja ees on jäine koht lindiga piiratud, aga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest õnnetuse korral ega katuse hooldamise kohustusest,” kinnitas Mardi.
Mullu jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus tõi kaasa veel ühe väga olulise muudatuse: kehtib korteriomanike ühine vastutus. “Näiteks lumise ja libeda kõnnitee või räästast kukkunud jääpurikate tõttu juhtunud õnnetuse korral vastutab korteriühistu ehk kõik korteriomanikud,” selgitas EKÜLi õigusosakonna juhataja.
Kõige hullem on asjaolu, et vastutaja hooletus võib ühel hetkel maksta inimese elu.
Urmas Mardi
Varem võis purikaõnnetuse kannatanu esitada kogu nõude ainult ühe korteriomaniku vastu, kel hiljem tuli esitada tagasinõue ülejäänud korteriomanike vastu. Nii sattus korterivaldaja olukorda, kus ta pidi rahuldama nõude, mille suurus ületas kogu tema vara väärtuse. Kui nõuet vabatahtlikult ei täidetud, tuli tal selleks, et esitada omakorda nõue teiste korteriomanike vastu, pöörduda kohtusse.
Uus seadus näeb aga ette solidaarkohustuse ja nõue tuleb esitada korteriühistu vastu.
Mardi juhtis tähelepanu tõigale, et korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamise toiminguid ülejäänud korteriomanike ja -ühistu nõusolekuta ja nõuda seejärel ühistult kulude hüvitamist.
“Soovitan ühistujuhtidel hoolikas olla, korteriomanike muredesse tõsiselt suhtuda ja vajalikud tööd maja juures ühistul ära korraldada, sest ühistul peaks olema tehtud töödest terviklik ülevaade,” ütles Mardi.