Homme Pärnus algav PÖFF tutvustab Euroopa väärtfilme

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Teismeliste maailmavalust ja huumorist pakatav “Kirsike” on kohaliku festivali ainus USAs valminud linateos.
Teismeliste maailmavalust ja huumorist pakatav “Kirsike” on kohaliku festivali ainus USAs valminud linateos. Foto: PÖFF

Homme Pärnu keskraamatukogus algava Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF) juhatab sisse Islandi draamakomöödia, sama filmiga avati tänavune filmifestival Tallinnas.

PÖFF toimub tänavu maakondades 1.–4. detsembrini, Tallinnas ja Tartus lõpeb sündmus täna.

 Filmifestivali koordinaator mujal linnades Kristi Ardel nentis, et Pärnus näidatavate filmide valikut mõjutas mitu asjaolu.

Kuigi festival toob vaatajateni üle 200 filmi, saab neist Pärnus näidata piiratud hulka. Nimelt on filmitööstuses levinud tehnilises mõttes väga erinevas teostuses tooted, Pärnu keskraamatukogus on võimalik näidata filme ainult DVD-l.

Samuti määratleb filmide esitamist näitamisõigus, mis ütleb, kui mitu korda üks film festivalil linastuda tohib. Üldjuhul kaks korda, mis tähendab, et filmi näevad tallinlased ja tartlased.

Ardeli sõnade kohaselt näitab PÖFF väljaspool pealinna filme juba 11. aastat ja korraldusmeeskonnal on küllalt selge ettekujutus, millised filmid väiksemates kohtades sobivad. “Friigifilme ei võeta vastu. Nii üritamegi pakkuda maakonnakeskustes põhiliselt väärt- ja autorifilme,” rääkis ta.

Filmivalikut mõjutab seegi, et paljud linateosed liiguvad festivalilt festivalile ning neid võib näidata ainult mõne päeva.

Ardel rõhutas, et Pärnu programm on pandud kokku põhimõttel, et seal leiduks midagi noortelegi. Nii näeb laupäeval kahte filmi PÖFFi laste- ja noortefilmide võistlusprogrammist “Just Film” ja ülejäänud päevadel kolme filmi põhiprogrammist, mille põhirõhk on traditsiooniliselt Euroopa filmidel.

Pärnu PÖFFi juhatab sisse Islandi draamakomöödia “Tee nagu teisedki”, mille režissöör on Hafsteinn Gunnar Sigurosson. Linateose tegevustik on viidud ajas tagasi 1980ndatesse, eemale küladest ja linnadest.

Vapustav atmosfäär

Islandi teedevalitsuse töötajate Alfedi ja Finnbogi töö on maalida maanteejooni ja lüüa kilomeetriposte teepeenrasse. Kogu suve on nad kodustest eemal, marsivad silmapiirini looklevaid maanteid pidi, ööbivad pisikeses telgis ja näevad tsivilisatsiooni üksnes harvadel nädalavahetustel.

Kumbki mees ei ole vaimustuses oma tööst ega töökaaslasest. Õigupoolest on kogu see muhe ja liigutav film üles ehitatud meestevahelisele värvikale dialoogile ja nende suhte arengule.

Vapustavad Islandi meri, jõed, mäed ja viljatud lagendikud on filmis tehniliselt küll ainult taust, aga taust on siin vaieldamatult kolmas peaosaline, mille operaator Arni Filippusson on ääretu täpsuse ja meisterlikkusega kaadrisse püüdnud. “Tee nagu teisedki” on just see film, mida vaadata suurelt ekraanilt.

Reede õhtul linastub Suurbritannia režissööri Paddy Considine’i draama “Türannosaurus”, mis on lummavalt sünge käsitlus vägivallast ja allasurutud tunnetest.

Josephi isiksust valitseb jõhkrus ja raev, mis varjutab tema intelligentsi. Mees saab peagi tuttavaks Hannah’ga, kaltsupoe müüjaga, kes elab oma abikaasa Jamesiga “peenes” asumis. Nende vahel võrsub ootamatu sõprus.

Filmis kulgetakse hallide ja hüljatud hoonete maailmas, mille asukaist ei või iial teada, kas nad astuvad sinuga vestlusse või annavad vastu vahtimist. Siiski läbib filmi, kus muu hulgas leidub talumatult jõhkraidki stseene, äärmiselt õrna allhoovusena leebe huumor ja soojus, mis vihjab millelegi ülemale kui meeleheide.

Nalja ning maailmavalu

Laupäeva päeval näeb ühtejärge kahte noortele mõeldud linateost. Hollandi režissööri Joram Lürseni “Mustkunstnikud” jutustab kaheksa-aastasest poisikesest, kes üle kõige armastab mustkunsti. Ta õpib trikke meistri enda käest. Kõige enam meeldib Benile üks väga eriline ja ebatavaline kadumistrikk. Kui aga tundub, et Beni sõber Sylvie on igaveseks kadunud, tuleb poisil mõista, mis on tõelisus ja mis silmapete.

USA režissööri Jeffrey Fine’i indie-film “Kirsike” on vürtsitatud noortepärase huumori ja teismelistele omase maailmavaluga.

Kõigile neile, kes pidasid filmi “Kuum pirukas” naljakaks ja arvavad, et “Juno” oli viimaste aastate parim noortele mõeldud täiskasvanute film, peaks “Cherry” väga hästi peale minema. 17aastasele Aaronile, kes kohtub ülikoolis 34aastase vabameelse Lindaga, on süütuse kaotamine prioriteet.

Viimase festivalifilmina linastub Pärnus pühapäeval Rootsi režissööri Lena Koppeli komöödia “Kui tähtis on osata kingapaelu siduda”.

Boheemlasest Alexi õdus elu kukub kokku, kui ühel päeval löövad ukse ta ees kinni nii teatrigrupp, mis ta näitlejaambitsioone toitis, kui pruut, kellega ta pereidülli nautis. Nii ei jää tal muud üle, kui naasta kodulinna ja võtta vastu ainuke töökoht, mis seal talle pakkuda on: vaimsete erivajadustega inimeste hooldaja amet Paradiisi-nimelises hooldekodus.

Selgub, Alex on oma hoolealustega sarnasem, kui ta arvata oskab. Probleemiks on hoopis hooldekodu, laiemalt ühiskonna suhtumine hoolealustesse.

Liigutav komöödia ei jäta puudutamata kellegi südant ega hinge.

 

PÖFF Pärnus

Homme

”Tee nagu teisedki”, Island, 2011

 Reedel

”Türannosaurus”, Suurbritannia, 2010

 Laupäeval

”Mustkunstnikud”, Holland, 2010

”Kirsike”, USA, 2010

Pühapäeval

”Kui tähtis on osata kingapaelu siduda”, Rootsi, 2011

 Kõik filmid on eestikeelsete subtiitritega.

Märksõnad

Tagasi üles