Pärnu abilinnapea Jane Mets võiks lõpuks ometi peeglisse vaadata, lauasahtlid kraamida ja linnavalitsusest astuma hakata. Hariduse, kultuuri ja sotsiaalvaldkonna eest vastutav Mets on saamatumaid abilinnapäid, kes Pärnus võimul olnud. Isegi eelmise linnapea satelliit Simmo Saar polnud nii mannetu. Jääb mulje, et Metsale on linnavõimu külge klammerdumine eesmärk omaette. Kõigepealt jagab ta vastutust eelmise, Mart Viisitamme juhitud linnavalitsusega Pärnu finantsohtu juhtimise eest. Paraku ei saanud linnapeaks tõusnud Toomas Kivimägi Metsast kaks aastat tagasi loobuda, sest varitses oht Keskerakonna ja Reformierakonna liiduks opositsioonis ja sellist enam-vähem organiseeritud vastaspoolt polnud Kivimägile vaja.
Juhtkiri: Pärnu vajab muutust
Nüüd on seis teine: keskfraktsioon on volikogus lakanud olemast ja Reformierakond on muutunud Pärnus korruptsiooni sünonüümiks (Keskerakond = laristamine, IRL = saamatus). Jane Metsa peetakse, ja ilmselt õigustatult, pärast Vello Järvesalu karjääri kuulsusetut lõppu Reformierakonna peamiseks niiditõmbajaks Pärnus. Seejuures üritab ta tegutseda nii, et jälgi ei jääks.
Eilses Pärnu Postimehes ilmunud artikkel Metsa seotusest Estonia ja Järvesalu afääriga pole ainus näide. Suuremaid ja vähemaid ämbreid seostub Metsaga veel: Tammiste hooldekodu juhatajaks petise toetamine, vaikiv nõusolek Ülejõe raamatukogu sulgemiseks, suutmatus seista oma valdkonna niigi madalapalgaliste töötajate eest, Metsa eelmisel ametiajal lahkus Pärnu linnast ridamisi kultuuriüritusi, mis praegusel linnapeal on õnnestunud tagasi meelitada.
Peale kõige on Jane Mets Betty Laanena äratuntav ühes Pärnu-teemalises sopakas, mis maalib küllaltki tõepärase pildi mõne aasta tagusest linnajuhtimisest. Oleks kahju, kui praegune linnavalitsus samuti sedavõrd “tänuväärt” raamatuainest annaks.