Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
/nginx/o/2019/02/08/11774388t1hbc32.jpg)
Ühena põhitegijatest kirjutas naiskonna kapten Julija Mõnnakmäe hiljuti peatüki meie spordiajalukku, kui Eesti võrkpallinaiskond tagas esimest korda pääsu Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Selle kõrval on iseäranis huvitav tõik, et paar aastat tagasi käis Mõnnakmäe treeningute kõrvalt stjuardessikoolitusel ja mõlgutas seejärel lausa mõtet võrkpallurikarjäär jätta ja selles ametis tööle hakata.
Stjuardessikoolitusel?
Jah. See oli alles hiljuti, umbes kaks aastat tagasi, enne Poolasse minekut. Kui mängisin Kohilas, siis kahe trenni vahel käisingi seal koolitusel. Ega ma saanud seda klubile alguses öelda, aga ma nii väga tahtsin sinna minna.
Pärast seda ma isegi mõtlesin, kas jään võrkpalli juurde või lähen stjuardessiks. Mulle tõesti väga meeldis see, aga tuli mingi valik teha. Valisin võrkpalli.