Allar Sau: Toome pojad koju tagasi!

Riigil on aeg hakata väikeettevõtjate huvidega arvestama, kui soovime, et tuhanded eest­lased tuleksid välismaalt tagasi ja Eesti maapiirkondade elanikud ei jookseks Tallinna kokku. Foto: Urmas Luik

Aastatuhandeid on külaelu päästnud nii mõnegi riigi ja rahva. Meie ajalugu on selle kinnituseks. Siiski oleme jõudnud olukorda, kus lahkunud on umbes 200 000 elanikku ja kümned tuhanded töötavad Kalevipoegadena kogu Euroopas. Peale selle on loodud olukord, kus Eesti paremad töökohad-palgad on koondatud Tallinna ja ülejäänud Eesti on jäetud vaikselt hääbuma. See on olnud eelmiste valitsuste sihikindel tegevus.

Mis siis päästab? Töökohtade maale tagasi toomine! Esiteks tuleb luua ligipääs rahastusele, et laenu antaks võrdsetel tingimustel kõigile, sõltumata objekti asukohast, mille tarvis laenu taotletakse (vajaduse korral riigi garantii). Teiseks tuleb eurotoetused jaotada võrdselt kogu maa peale. Seni on 80 protsenti rahast läinud Põhja-Eestisse ja järgmise seitsme aasta plaan on paraku sama. Tuleks otsustada, et riik peab maapiirkondades välja ehitama kommunikatsioonid, mille eest ettevõtja tasub pikaajalise maksegraafiku alusel.

Tulumaks vähenegu 20 protsendilt 12ni, selle tulemusel võidab keskmise palga saaja 800 eurot aastas. Üksikisiku tulumaks laekub tervikuna kohalikule omavalitsusele, kel seeläbi tekib huvi arendada kohalikku ettevõtlust. Kuidas kompenseerida seda kaheksat protsenti? Meil hõljub nii-öelda pilvel 30–40 miljardit väljavõtmata kasumiraha, mida ei investeerita. Maksustaksime selle 0,72protsendise maksumääraga ja see kaheksa protsenti on käes. Kui hakatakse investeerima, loob see lisatöökohti, suurendab käivet ja raha laekub teiste maksudena. Teaduse rahastamist tuleb suurendada ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust klausliga, et teadlased panustaksid osa saadud summast meie väikeettevõtete arendamisse.