Jüri Jaanson: Edukas reform aitab tööturu tootlust hoida

Tööjõudu on puudu kõikides Balti riikides. Foto: Marianne Loorents

Hinnanguliselt on meie tööturul aastal 2025 praegusega võrreldes 100 000 tööealist vähem. Majanduslikult asume murdepunktis, kus majanduskasvu edasiseks kiirendamiseks vajame kõigepealt tootlikkuse kasvu, mida suuresti takistab struktuurne tööpuudus, samuti arenenud riikidega võrreldes innovatsiooni ja kõrge lisandväärtusega töökohtade nappus. Majanduskasvu teine oluline tegur tööealiste kätepaaride arv väheneb. Peaasjalikult tööturult pensionile minejate, aga ka iibe tõttu.

Kahanev tööjõud tähendab kahanevat riiki, 100 000 maksumaksjat viib üle kümnendiku riigist. See tähendab kümnendiku jagu vähem riiklikku julgeolekut, tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet, pensione, tee-ehitust ja -remonti ning palju muud olulist. Võime kuulutada selle suundumuse möödapääsmatuks, ent tulemuslikum on otsida lahendusi kaduva tööjõu asendamiseks.

Üks viise selleks on vähenenud töövõimega ja pensionieas inimeste suurem kaasamine tööturul. Praeguseks on käivitunud ja teeb edusamme töövõimereform, samuti kasvab vanemaealiste aktiivsus tööturul. Mõlemat tööturu asendusväljundit tuleb kõigiti soodustada ja see on muu hulgas riigikogu järgmise koosseisu üks olulisemaid ülesandeid. Praegune koalitsioonivalitsus aga maksustas töötavad pensionärid ja see on koht, kus hinnangu peab andma valija.