Noorte jääpurjetajate medalisadu algas 20 aastat tagasi

  • Ometi kulus veel tosin aastat, kui Rein Veider ja Elmar Talbonen end esimeste pärnakatena 1983. aastal NSVLi koondisse sõitsid.
  • Kui Vene ajal polnud Moskva pajukil tippklassi võidusõitjal muret, mis maksab laevapilet, hotellis elamine või sõiduriista kindlustus, siis pärast Eesti iseseisvumist pidi iga mees kalkuleerima, kas ja millisel tasemel jääpurjetamist jätkata.
  • Aasta 2019 läheb Eesti jääpurjespordi ajalukku Mihkel Kose pronksivõiduga DN-klassi Euroopa meistrivõistlustel ja Maalinna, Taggu ja Andrias Sepa kullaläikeliste MM-medalitega.

Esireas vasakult praegused jääpurjetamise maailmameistrid Rasmus Maalinn, Lis­beth Taggu ja Andrias Sepp. Nende taga treenerid, samuti Pärnusse au ja kuulsust toonud Mihkel Kosk ja Elise Umb.

FOTO: Urmas Luik

Pärnu noored jääpurjetajad on viimase kahe aastakümnega võit-nud omaealiste Euroopa ja maa­ilmameistrivõistlustel rohkelt kulda, hõbedat ja pronksi. Et seda fenomeni paremini mõista, tasuks heita põgus pilk minevikku, saamaks aimu, milliselt pinnalt praegused meistrid on sirgunud.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Enne teist ilmasõda ei pidanud kohalikud purjetajad kõval veel võistlemisest eriti lugu, kuid läinud sajandi teisel poolel hakkasid teravaid elamusi jahtivad Pärnu noormehed Haapsalu ja Tallinna eeskujul jääpurjetamise võlusid nautima.

Tol ajal valmistati pealinna jahtklubide töökodades suuri kahemehekelke, millest nii mõnigi jõudis Pärnusse. Vana-Pärnu ja Raeküla poiste laevastikus oli kuldsete 60ndate algul üle paarikümne jääpaadi. Osa neist oli ehitatud esiisadest kalameeste talvesõidukite eeskujul, kuid nutikamad noormehed kihutasid võistluspurjekatelt snitti võetud sõiduriistadel.

Tagasi üles