Keeleteadlane Madis Arukask rõhutab, et me kõik peame oma keele eest hoolitsema
Eesti keele olukord on veel päris hea

Et säiliks eesti keel ja kultuur, peab noortel olema huvi ja soov emakeele kestmisse ja arengusse panustada.

FOTO: Valter Tominga

Kas teadsite, et eesti keel kuulub kõnelejate arvu poolest maailma 400 suurema keele hulka, on üks 200 riigikeelest, samuti üks 50 kõrghariduskeelest ja üks 30 keeletehnoloogilisest keelest? Tänu Surju põhikooli õpilased teavad seda nüüd tänu keeleteadlasele Madis Arukasele, kes neil külas käis.

Tänavu möödub 100 aastat eesti keele seadustamisest riigikeelena, seepärast on 2019. aasta pühendatud eesti keelele. “Kuna parim viis oma emakeele kohta midagi põnevat avastada on kutsuda kooli külla keeleteadlane, sai see tänu Tartu ülikooli projektile „Eesti keele päevad haridusasutustele“ ka tehtud,” rääkis Surju kooli õpetaja Riina Ollo.

8. veebruaril rääkis Surju põhikooli õpilastele eesti keele erijoontest, keelesugulastest, hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest keeleteadlane ja folklorist Madis Arukask, kes peale emakeele on uurinud meie lähemaid sugulaskeeli.

Arukask rõhutas, et eesti keele ja kultuuri säilimiseks ja arenguks peame kõik iga päev selle eest hoolt kandma. Võrreldes mitme sugulaskeelega on meie emakeele olukord veel päris hea: see on  on kasutusel riigi-, haridus- ja teaduskeelena, ilu- ja ajakirjanduses on loomulik kirjutada ja lugeda tekste eesti keeles.

Madis Arukask on Tartu ülikooli rakenduslingvistika osakonna dotsent.

FOTO: Valter Tominga

Et säiliks eesti keel ja kultuur, peab noortel olema huvi ja soov emakeele kestmisse ja arengusse panustada.

FOTO: Valter Tominga

“Seetõttu ongi oluline, et iga Eestis elav inimene oskaks eesti keelt, tahaks seda kasutada iga päev ja täiustaks oma keeleoskust pidevalt,” tõdes Ollo. Koolitunnis võivad eesti keele reeglid küll mõnikord tunduda igavad või keerulisedki, kuid keele säilimiseks on need ülitähtsad: väikese keele ellujäämise garantii on kirjakeele ühtne kuju.

Õpilased kuulasid loengut huviga, mõtlesid kaasa ja said võtta osa keeleteemalisest viktoriinist. Hea meel on öelda, et pool võistkondadest vastas õigesti kõigile küsimustele.

Tagasi üles