parnu

Alar Laneman: Ukraina kahvel ja võõrtööjõud Eestis

Ukraina võõrtöölistega püütakse leevendada tööjõunappust, aga samal ajal ei tea keegi täpselt, kui palju selliseid võõraid Eestis viibib. FOTO: Tairo Lutter

Julgeoleku lai käsitlus ja hübriidsõda on meediast meile kõigile tuttavad mõisted. Hübriidsõja üks omadusi on varjatus ja ühe valdkonna protsesside realiseerumine riskidena hoopis muudes ühiskonna sektorites. Võõrtööjõu massiline sissetoomine võib olla Trooja hobune, importimaks riigisisese kriisi seemneid.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Hannoveri lennujaam, Terminal B, jaanuar 2018. Vägivaldne vastasseis kurdide ja türklaste vahel, verine rusikavõitlus, osales ligikaudu 180 inimest. Kurdi ja türgi immigrantide grupid süüdistavad üksteist Türgi-Kurdi konflikti importimises Saksamaale. Vastasseis teravnes pärast Türgi relvajõudude operatsiooni “Olive Branch” algust kurdi relvastatud gruppide väljatõrjumiseks Süüria põhjaosa enklaavist.

Saksamaa mošeede koordineerimise nõukogu, mis on türklaste kontrolli all, väidab, et see on ettekääne, ründamaks Türgi mošeid. Meedias on kirjeldatud mošeerünnakuid Leipzigis, Mindenis. Saksamaal elab eri hinnanguil ligemale kolm miljonit türklast, kes saabusid sinna 1960.–1970. aastatel võõrtööjõuna, ja sajad tuhanded kurdid. Sarnased konfliktid on toimunud mujal Euroopas.

16.02.2019 20.02.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto