Urmas Hännile: Oh ajad, oh kombed!

Noorsõdur pole kaitseväes jõudnud veel ei head ega halba teha, aga hakatuseks tõmmatakse kõigil pead kaalikana kiilaks. Foto: Ove Maidla

Hea kamraadi Erik Reinholdi kirjatükk läinudlaupäevases Pärnu Postimehes “Kas pea paljaks?” pani imestama, miks kallis kaim sedasi Pärnu kolledži sotsiaaltöö õpetaja Valter Parvega pahandab.

Tuletan meelde, et Parve ei innustanud arvamusloos “Vandenõu Eesti vastu” (PP, 8.02.2019) kedagi vägivallale, vaid tõdes, et “läbi ammuste aegade on kasvatamine tähendanud käitumisele piiride seadmist ja nende korduvale rikkumisele reageerimist; hädavajadusel reeglite eirajat ka ebamugavuse ja valuga korrale kutsudes”.

Küll andis Parve töö omatahtsi tõlgendamine Reinholdile alust jalaväeohvitseri 25aastasele kogemusele tuginedes väita, et “ka neid, kellest füüsiliselt jõud üle ei käi, on võimalik õpetada ja kasvatada. Mõistlikult.”