Avangard rändas Pärnust laia ilma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Avangardi galerii eestvedajate Marian Kivila ja Jan Leo Grau tagant paistavad leedulanna Gabrielė Gervickaitė fotokollaažid, milleks ta on ainest saanud oma elust. Palju haiglas olnuna mõtiskleb autor keha intiimsuse üle: vanadest meditsiiniõpikutest pärinevad “ravivõtted” tunduvad avalikule maastikule paigutatuna äärmiselt veidrad ja jaburad. Fragmendid raekojas linnagaleriis avatud Pärnu Fotofesti näituselt “Tulevik oli eile”.
Avangardi galerii eestvedajate Marian Kivila ja Jan Leo Grau tagant paistavad leedulanna Gabrielė Gervickaitė fotokollaažid, milleks ta on ainest saanud oma elust. Palju haiglas olnuna mõtiskleb autor keha intiimsuse üle: vanadest meditsiiniõpikutest pärinevad “ravivõtted” tunduvad avalikule maastikule paigutatuna äärmiselt veidrad ja jaburad. Fragmendid raekojas linnagaleriis avatud Pärnu Fotofesti näituselt “Tulevik oli eile”. Foto: Urmas Luik

Aga igatseb siia tagasi.

Avangardi galerii eest­vedajad Marian Kivila ja Jan Leo Grau saavad veel aasta pärast Pärnus Rüütli tänaval ukse sulgemist iga kuu mitu telefonikõnet või e-kirja sõnumiga “Mis juhtus? Me tahtsime teile täna näitust vaatama tulla!”. Jah, Pärnust galeriste enam ei leia, aga nad pole lõuendeid ega pintsleid põõsasse visanud.

Nüüd tegutseb Avangard täiel rinnal rändgaleriina, kureerides näitusi Eesti eri paigus. Välismaa messidel on ekspärnakate boksist läbi käinud kümneid tuhandeid kunstihuvilisi.

Kultuuriministeeriumi gale­riide toetusprogrammi kaotamise järel Rüütli tänavast ära kolima sunnitud ja seejärel õpingute ja töö tõttu pealinna kolinud tandem lävib Pärnu kunstiseltskonnaga edasi. Tundes muret selle üle, et kodulinna kunstielu ei tarduks.

Sest tõsi on: vaikselt, pea märkamata kaob suvepealinnast öhe parematele jahimaadele järjest kunstiinimesi.

“Mitte ainult galeristid ega kunstnikud ei lähe siit ära. Igasugused kultuuritegijad paraku lah­kuvad,” möönab Kivila. “Võib-olla teater on veel kõige viljakam: seal makstakse töö eest ka palka. Aga vabakutselisi tuleks minu meelest kindlasti rohkem hoida. Kunstihoone on üks võimalusi, õigupoolest on seda reaalselt vaja. Et oleks koht, kus inimesed leiaksid väljundi oma erialaste loominguliste asjadega tegelda.”

Tagasi üles