Robert Kiviselg: Nutiajastu probleemid Eesti koolides

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pidev nutiseadmega kaelakuti olemine võib mõjuda tervisele, kuid kes selgitaks seda koolilapsele?
Pidev nutiseadmega kaelakuti olemine võib mõjuda tervisele, kuid kes selgitaks seda koolilapsele? Foto: Eero Vabamägi

Riigikogu võttis äsja vastu seaduse, mis annab õpetajatele suuremad õigused õpilaselt keelatud esemeid, nagu näiteks mobiiltelefonid, hoiule võtta. Seda vaid juhul, kui see nõue tuleneb kooli kodukorrast. Vähemalt on see mingisugunegi liigutus koolis nutiseadmete pruukimise piiramise poole.

Teema täit tõsidust kahjuks ei mõisteta ja ühtne lähenemine koolis kasutatavate nutiseadmete suhtes puudub. Võin seda väita enda õpetajakogemusest, kuid tuginen ka uuringule, mis eelmisel aastal tehti pea Eesti 400 koolis.

Selgus, et ligikaudu 90 protsendis Eesti koolides on telefonikasutus mingil määral reguleeritud ja kahel kolmandikul koolidest sisaldusid vastavad sätted mõnes dokumendis.

Samal ajal enamikul (85 protsenti) koolidest on olnud probleeme õpilaste telefonikasutusega ja pea pool neist plaanib teha uued muudatused või telefonikasutust piiravad lisamuudatused, mis paljudes koolides reguleerivad telefonikasutust vahetundideski.

Nagu teemakohastes varasemates uuringutes leidis kõnealuseski uuringus tõestust asjaolu, et kui telefonide kasutust vahetundides piirata, on sellel laste käitumisele ja õpivõimele positiivne mõju ning see tõstab nende kehalist aktiivsust vahetundides.

Tagasi üles