Kadri Pulk: 14 käänet ja vältevaheldus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venekeelse etteütluse kirjutajad Alexela kontserdimajas. Mis oleks, kui sama suur venekeelne rahvasumm katsuks jõudu eestikeelse etteütlusega?
Venekeelse etteütluse kirjutajad Alexela kontserdimajas. Mis oleks, kui sama suur venekeelne rahvasumm katsuks jõudu eestikeelse etteütlusega? Foto: Sander Ilvest

Õpetajana tuleb paratamatult kursis olla, mida naaberkoolis tehakse. Empaatilist inimest huvitab siiralt, kuidas neil läheb ja kas on hästi. Olgem ausad, kui sõbranna veel selles koolis õpetab, puudutab sealne rohkem ja vahel tilgub natuke siseinfot. Peamiselt pisut kentsakas stiilis, et kuidas kaks kostüümides kõrgekontsalist hästi lõhnastatud venelannat tühjas koridoris omavahel eesti keelt pursivad.

Igasugu reegleid õppinuna tean küll, et kõiki maailma asju enese järgi ei võeta, aga ikka lähen sellele teele. Et kui olukord oleks vastupidi. Ja elaks-õpetaks ise teise rahva keskel. Miks siis ikkagi on teisekeelne kool endiselt probleem ja millised võiksid olla lahendused?

Väikese rahvana oleme pidanud olema paindlikud, et kestma jääda. Seega oleme pidanud oskama valitsejate keelt. Samal ajal unustamata päris oma, maarahva keeles, kõnelemist. Suurte rahvaste puhul on teisiti. “Suure rahva hulgast on julge olla,” selgitas üks mu kolleeg Eesti Päevalehe päevilt. Mäletan, kuidas jahmusin venelanna avameelsest mõttest, kuid olen talle väga tänulik usalduse eest. See andis hoopis teise vaatenurga ja ehk ka mõistmise.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles