Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/20/11804199t1hb882.jpg)
Õpetajana tuleb paratamatult kursis olla, mida naaberkoolis tehakse. Empaatilist inimest huvitab siiralt, kuidas neil läheb ja kas on hästi. Olgem ausad, kui sõbranna veel selles koolis õpetab, puudutab sealne rohkem ja vahel tilgub natuke siseinfot. Peamiselt pisut kentsakas stiilis, et kuidas kaks kostüümides kõrgekontsalist hästi lõhnastatud venelannat tühjas koridoris omavahel eesti keelt pursivad.
Igasugu reegleid õppinuna tean küll, et kõiki maailma asju enese järgi ei võeta, aga ikka lähen sellele teele. Et kui olukord oleks vastupidi. Ja elaks-õpetaks ise teise rahva keskel. Miks siis ikkagi on teisekeelne kool endiselt probleem ja millised võiksid olla lahendused?