Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/15/5048177t1h796c.jpg)
/nginx/o/2017/11/11/7301827t1h9795.jpg)
/nginx/o/2019/02/20/11804520t1h7d34.jpg)
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Made Saadve nentis, et reeglid, kes peab prügi sortima, kuidas seda teha ja kuhu jäätmed viia, erinevad Eesti eri paigus. Näiteks Pärnu linnaski peavad söögijäätmeid muust prahist sortima vaid need, kes elavad korrusmajas, kus kortereid 16 ja enam. Reeglite erinevus on tema sõnade kohaselt suur probleem.
Saadve möönis sedagi, et prügi äraandmine pole inimestele mugavaks tehtud. Mida kaugemale konteinerid kodust jäävad, seda ebamugavamaks sortimine muutub.
Biolagunevate jäätmete eraldi kogumise kohustus (16 ja enama korteriga elamutes) on Pärnus pea aastake kehtinud. Kuidas seni tundub, kas sortimise põhitõed on inimestel omandatud?
Paikre andmetel koguti Pärnu linnast 2018. aastal 490 tonni toidujäätmeid. Keskmine inimene tekitab aastas umbes 50 kilogrammi toidujäätmeid, nende teabe põhjal võiks Paikre sortimisjaama juhataja Rossmani sõnutsi järeldada, et möödunud aastal järgis biojäätmete liigiti kogumise kohustust vaid veerand elanikest. “Arvestada tuleb aga sellega, et praegu ei ole kõik linna elanikud hõlmatud toidujäätmete kogumise süsteemiga,” lausus ta. Lisades, et seetõttu pannakse endiselt liialt suures mahus toidujäätmeid segaolmejäätmete hulka, mis esiteks kahjustab aga jäätmete sortimise tulemusi ja materjalide taaskasutuse võimalusi. Teiseks läheb suur osa toidujäätmeid kui väärtuslik kompostimisressurss kaduma.
“Seega otsus laiendada toidujäätmete kogumise kohustus kõikidele elanikele annaks märksa parema tulemuse,” märkis Rossman.