Priit Loog: Päriselt tähtsat ju väga palju ei ole siin elus

Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju. Andresena on peaosas Priit Loog (vasakul). Foto: Allfilm/kaader filmist

Öise võtte ajal, mil normaalsed inimesed magavad, vajuvad näitleja Priit Loogilgi silmad kinni ja väga raske on keskenduda sellele, mis siin ja praegu toimub. Aga inimesel on võime ennast kokku võtta, kui väga vaja. Ja siin, lumises rabas seda teha tuleb. “Tõe ja õiguse” filmi vaadates ei vaju mul kõik need kolm tundi silm kordagi kinni, sest minu arvates teeb Loog Vargamäe Andresena imet.

Selle filmi tegemine sattus selles mõttes huvitavasse aega, et võttepäevadel küündis temperatuur paarikümnekraadisest külmast kuni 30 soojakraadini. Tuli teil näitlejana läbi teha ka mingeid ekstreemsusi?

Muidugi oli vahepeal külm natukene, aga midagi eriliselt meelde küll ei jäänud.

Võib-olla talute kannatlikult kõike?

Ei tea, ma olen ikka tundlik. Juss (Simeoni Sundja, A. J.) pidi pussitamise stseenis keset lund särgiväel ringi tõmbama, temal võis olla küll väga jahe. Mina seevastu olin paksu kasukaga ja mul ei olnud hullu midagi.

Ühe korra sai käidud ujumas, mis iganes aastaaeg see oli, sügis juba või külm suvepäev. Igal juhul oli vesi külm ja pidime palju duubleid tegema. Ära tuli teha, pooleli ei saanud jätta. Seal tõmbas vapped sisse küll.