Igor Gräzin: Tülpimuspoliitiku tõetund

Rail Balticu vastane meeleavaldus majandusministeeriumi ees. Europarlamendi liige Igor Gräzin soovitab kandidaatidelt küsida, kas need julgevad oma valijate asja ajada ka siis, kui kõik teised on vastu. Foto: Liis Treimann

Valimistel kandideerivad poliitikud pakuvad meile valimiseelsel ajal ainult lubadusi, head juttu ja reklaamivad oma võimekust poliitikat ajada. Hoopis olulisem on praegusel ajal see, kas neil on julgust poliitikat teha. Riigikogu valimiste eel on seda tähtis küsida sellepärast, et järgnevad aastad ei tule lihtsad.

Kuna ma ei taha kritiseerida kedagi võõrast, siis võtkem näiteks mu veel hiljutine kodupartei Reformierakond. Opositsiooni minnes pidanuks Reformierakond elementaarse loogika järgi moodustama kohe varivalitsuse. Näiteks Eesti 200 tegi selle alles hiljuti, aga efekt on kohe näha: nende debatt on tegelik ja süsteemne.

Nii juhtuski, et valitsusel ei ole opositsiooni õieti olnud, ainult veidi kurbust ja niutsumist ehk. Järgmine kord rändekriisi ajal, kui valitsusele vastanduda oli võimalik ja loogiline, ei julgetud jälle poliitikat ­teha. Selle asemel, et püüda valitsust välja suitsutada, hakkas opositsioon talle sülle langenud võimaluse ajal mõtisklema, kuidas jamast ­eemale hoida. See ei ole opositsioon. Mida edasi, seda hullem: rändega seotud seadust ei julgetud isegi hääletada ja mindi saalist välja! Mida see pidi tähendama? Parlamentarismi ajalugu vaevalt et tunneb sellist käitumist ja ka mina ei oska vastata, mida sellega öelda taheti.