Saada vihje

Maalikunstnike aastanäitus ärgitab valima minema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
“Mälu”.
“Mälu”. Foto: Enn Tegova

Eesti maalikunstnike liidu tänavune aastanäitus “Realiteet ja ideaal” Pärnu uue kunsti muuseumis toob sel kevadel vaatajate ette suureformaadilised tööd, mille eesmärk on provotseerida vaatajat sotsiaalsele aktiivsusele.

Näitus on kaugel poliitilisest osundamisest, aga metafooride tasandil on päev enne parteilist jõukatsumist avatav näitus korraldajate kirjelduse järgi neljal jalal keset elu ja ärgitab vaatajat: 3. märtsil kõik valima!

Rait Rosina gaasitoru on poliitiline ja keskkondlik seisukohavõtt, poliitilise metafoorina võib tõlgendada ka Veiko Klemmeri punast tsunamit, hiiglaslikku veripunast vetevalli.

“Punane tsunami”.
“Punane tsunami”. Foto: Veiko Klemmer

Noorte kunstnike nagu Alvar Reisneri, Saskia Järve, August Künnapu, Jane Tiidelepa, Martin Urbi, Liisi Ördi jõuliste tööde kõrval on oma meisterlike teostega kohal vana kaardivägi: Jüri Arrak, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Tiiu Pallo, Anne Parmasto, Lilian Mosolainen, Vano Allsalu, Andres Koort.

“Vilniuses nukuteatri vastas”.
“Vilniuses nukuteatri vastas”. Foto: August Künnapu

Korraldajad julgustasid osalema eriti suureformaadiliste töödega ja nii näebki tartlasest vanameistrit Enn Tegovat näiliselt sukeldumas otsekui ideaalmaailma, kus tõenäoliselt Tartu ülikooli antiikskulptuuride kogu põhjal maalitud valgete kipskujude hiigelpanoraam. See tuletab aga meelde, et seesama alma mater sulges veenvate põhjendusteta maalikunsti eriala, lõhkudes taastekkinud traditsiooni.

Põhiolemuselt on maalikunstnikud korraldajate kirjeldust mööda siiski idealistid, jätkates meediumiga, mis sajanditevanusele taagale vaatamata samastub igavese märtripositsiooniga.

Näitus avatakse 2. märtsil kell 15 ja on üleval 21. aprillini.

Tagasi üles