Lembitu Kuuse süvendas töövarju ajakirjandushuvi

Spordiajakirjaniku töö näib põnev ja selle köögipool ei peleta, vaid ahvatleb huvilist. Foto: Priit Simson/Postimees

Üle-eestilisel töövarjupäeval ETV sporditoimetuse legendaarset reporterit-kommentaatorit Lembitu Kuuset varjutades tõdesin, et võimalus koos professionaaliga töösse sukelduda kasvatab tõhusalt huvi spordiajakirjanduse vastu.

Tööpäev algas minu jaoks kell 12, kui sisenesin ETV majja. Seal tegi Kuuse mulle pisikese ringkäigu. Alustuseks põikasime läbi ETV puhvetist, kus Lembitu Kuuse sõnade kohaselt on head supid, kuid kui on soov praadi süüa, tuleb minna lähedal asuvasse raadiomajja.

Üks esimesi pikemaid peatuspaiku oli ETV „süda” ehk serveriruum, kust juhitakse telekanali tööd. Kuigi töö on enamjaolt arvutipõhine, on inimesel selles ruumis kontrolliv ülesanne. Inimene sekkub ainult vajadusel – kui on tekkinud viga. Tugevalt on vaja silma peal hoida otseülekannete ajalgi. Sinna üldjuhul enamikul inimestest, kes ETVs töötavad, asja pole.

Ringkäik telerägastikus

Vanas Gonsiori tänava majas asuvad paljud sellised ruumid, mida televisioon iga päev enam ei vaja, näiteks labor või hiigelsuur kostüümiladu.

Labori vajadus on kadunud tänu tehnika tohutult kiirele arengule, suured rullidel lindid on asendunud digitaalsete salvestistega, mis on teinud töö kordades lihtsamaks. Kostüümiladusid pole enam seetõttu nii palju vaja, et enam ei tehta tele jaoks suuri teatrietendusi nagu omal ajal.

Samuti külastasime maja kõige suuremat stuudiot, milleks on neljas stuudio. Lembitu Kuuse pidas seal oma juubelit. Selles stuudios on peale tema oma sünnipäeva pidanud ainult üks inimene, Mati Talvik. Lembitu Kuusele ütles Talvik tol korral naljatades, et ega keegi teine olekski olnud õige inimene seal sünnipäeva pidama.

Astusime läbi meile kõigile igapäevaselt tuttavatest “Aktuaalse kaamera” ja “Terevisiooni” stuudiost. “Terevisiooni” stuudiodekoratsioonide taga asub laud, kus Lembitu Kuuse teeb juba legendaarseks saanud suusaülekannete kommentaare. Sel päeval oli laud parasjagu segamini, seal vedelesid kohvitassid ja -kannud. Peale selle olid laual televiisor ja vana arvuti, mis eriti kasutuses pole, sest on ajast ja arust, ning Kuuse kasutab enamasti oma rüperaali.

Tavavaataja on tähtis

Esimeseks tööülesandeks oli promoklippide jaoks teksti linti lugemine. Novembri viimasel nädalavahetusel kandis ETV üle suusatamise minituuri, mille reklaame kuulis televisioonis Lembitu Kuuse loetuna. Sisselugemine läks väikeste viperustega, mõnel korral tuli parandada mikrofoni asukohta, et tekst oleks võimalikult hea kvaliteediga.

Seejärel külastasime ETV sporditoimetust, kus Kuuse tutvustas kogu maja tööd juhtivat programmi. Selle abil määratakse kaamerate ja kaamerameeste liikumist reporterite vahel, samuti lugude pikkused õhtuseks uudistesaateks. Sporditoimetus jagab kaameraid kogu uudistetoimetusega, kuid reeglina on kaamerate eesõigus tavauudiste toimetusel.

Külastasime veel saate „Tähelaev” toimetajat, kes andis Kuusele läbivaatamiseks detsembris ekraanile tuleva saate salvestused. Persooniks oli jalgrattamaailmas juba legendaarne Jaan Kirsipuu.

Salvestused käes, asusime neid läbi vaatama ja valima, mille peab kindlasti alles jätma ja millest tuleb loobuda. Seal sain ka mina sõna sekka öelda – Kuuse väitel olevat minu arvamus kõige parem, olen ju tavaline televaataja.

Nende salvestustega tegelesime poolteist tundi, kuni jõudis kätte aeg minna võttele. Siis aga selgus, et tellitud kaameramees pidi minema Vasalemma avariipaigale. Läksime alguses ilma temata ja kaameramees tuli Viru hotelli konverentsisaali hiljem järele.

Kui Gonsiori tänaval asuvast telemajast jalgsi Viru hotelli läksime, selgus, et Kuuse polnud ammu Tallinnas jala käinud – tavaliselt läheb ta nii tööle kui võttele autoga. Seega oli jalutuskäik tööplatsile meeldiv vaheldus.

Kuidas uudis sünnib

Viru hotellis ootas meid ees Eesti Olümpiakomitee esindajatekogu koosolek. Kohal olid nii EOK president Mart Siiman kui Tallinna linnapea ja uisuliidu juht Edgar Savisaar, kellel oli kaasas noor ja kena saatja – temagi võis olla töövari.

Kohal oli purjetamises olümpiamedaleid võitnud Toomas Tõniste ja kõige kauem Eesti koondise peatreeneri ametis olnud Aavo Põhjala, kes esindab judokaid.

Seekordne teema oli Londoni olümpianormide kinnitamine. Tutvustati, kui palju sportlasi on võimalik olümpiale viia, kellel missugune võimalus on. Puutumata ei jäänud rahateemagi, võeti vastu selle aasta muudatused eelarves ja järgmise aasta eelarve.

Koosoleku jooksul ilmus kohale meie kaameramees ja pärast koosolekut tegi Kuuse intervjuu EOK asepresidendi Neinar Seli ning peasekretäri Toomas Tõnistega.

Sealt tagasi telemajja sõitsime autoga, nagu Kuuse harjunud on.

Telemajas ootas meid ees montaaž ja teksti peale lugemine. Kella 17 paiku on aga monteerijatel kiire aeg, seetõttu pidime veidike ootama. Lõpuks saime löögile. Et uudis EOK koosoleku kohta läks ka AK venekeelsetesse uudistesse, pidi Lembitu Kuuse lugema teksti nii eesti kui vene keeles. Montaažitöö oli huvitav, meediaõpetuses õpitud kaadriplaane sai jälgida ja kasutada reaalses elus.

Minu tegus päev Lembitu Kuuse töövarjuna lõppes 18.30. Oli väga huvitav näha, kuidas tehakse kõike seda, mida oma kodusest telepurgist näeme. Minu huvi spordiajakirjanduse vastu kasvas veelgi.