100 vastust ehk ankeet parteidele Pärnumaa jaoks tähtsates küsimustes

FOTO: PP

Kui maailmavaate poolest sobiva kandidaadi aitab välja sõeluda Postimehe Hääleandja, millele pääseb ligi meiegi veebilehelt, siis küsimus, kui hästi esindaks riigikokku pürgija Pärnumaa huve, jääb õhku. Sellele vastuse saamiseks saatsime parteide esindajatele ankeedid kümne küsimusega, kus reas just meie maakonnale tähtis.

Kas olete veendunud Rail Balticu vajalikkuses?

Eesti 200: Jah.
Eestimaa Rohelised: Pooldame Rail Balticut, mis kulgeks eksisteerivaid renoveeritud raudteid mööda ja võimaldaks rongidel sõita niihästi läbi Pärnu kui ­Tartu ja Valga.
Isamaa: Jah, loomulikult!
Vabaerakond (VE): Pärnule on vaja nüüdisaegset raudteeühendust, kuid kas see peab olema Rail Baltic, selles me kindlad ei ole.
Keskerakond (KE): Rail Baltic loob Pärnule kiire ühenduse Tallinna ja Riiaga, aga eelseisval perioodil tuleb leida rahastus kohalikeks peatustekski.
Elurikkuse Erakond (ERE): Oleme veendunud, et Rail Baltic on kavandataval kujul ebavajalik, sotsiaalmajanduslikult kahjumlik ja väga suure negatiivse ­keskkonnamõjuga projekt.
Reformierakond (RE): 100 protsenti veendunud.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE): Jah, oleme!
Eesti Ühendatud Vasakpartei: Jah, see on vajalik, arendamaks kaubavahetust Euroopa Liiduga.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE): Ei.

Kas olete rahul haldusreformi tulemustega Pärnumaal?

Eesti 200: Piiridest tähtsam on, milliseid ülesandeid me omavalitsuste õlule paneme ja kuidas riik neid selles toetab.
Rohelised: Pärnu jätab talvel väga tühja ja üksildase mulje. See vaikelu ei mõju hästi rahakotile.
Isamaa: Meie ambitsioon oli maakonnasuurune omavalitsus.
VE: Kindlasti mitte.
KE: On tähtis, et haldusreformi sisuks ei jäänud ainult piiride muutmine, vaid sai taastatud valdade tulubaaski.
​ERE: Pigem võiks olla üks Pärnumaa omavalitsus, mille partnerid on külavanemad ja kohapealsete kogukonnad.
RE: Pigem ei.
SDE: Ei ole. Maakond muutus küll suuremaks, aga mitu asumit jäi probleemidega maadlema.
Vasakpartei: Raske hinnata.
EKRE: Tuleb ringi teha vastavalt elanike toimetamisteele, tegevusvaldkondadele ja väljakujunenud asumitele.

Kas Eesti peaks panustama regionaalsetesse kõrgkoolidesse, nende seas Pärnu kolledžisse?

Eesti 200: Absoluutselt!
Rohelised: Kindlasti peaks.
Isamaa: Jah, kindlasti.
VE: Kindlasti peaks.
Keskerakond: Jah.
​ERE: Kindlasti peaks, see on osa regionaalpoliitikast.
RE: Jah!
SDE: Ikka peab ja panustabki.
Vasakpartei: Pärnus on juba kõrgtehnoloogilisi ­ettevõtteid. Tuleks pöörduda nende ettevõtete poole pakkumisega rahastada vajalike inseneeriaharude arendamist.
EKRE: Jah, vajalik oleks kurortoloogiainstituut ­taastada.

Milline võiks olla riigi osa Pärnu uue kunsti muuseumi ruumiprobleemi lahendamisel ja Läänemere kunstisadama asutamisel?

Eesti 200: Riik peab uue kunsti muuseumi ruumiprobleemi lahendamisele appi tulema, vajaduse korral rahaliselt. Samuti panustama Läänemere kunstisadama idee realiseerimisse.
Rohelised: Küllap saab riigi osa olla ainult rahaline.
Isamaa: Kohalik omavalitsus peaks selliste asjadega koostöös erasektoriga ise toime tulema. Riigi roll on luua ­meetmed, kus omavalitsused taotlevad ideede ausas konkurentsis lisaraha.
VE: Riigi kesk- ja omavalitsuste ülesanne on tagada kultuuri arenemistingimused ja -eeldused kõikidel tasanditel. Nii toetame seda, et riik arendab ja toetab Pärnule olulisi kultuuriasutusi.
KE: Riigi tugiteenuste keskus toetab projekti kõigi tingimuste täitmisel kahe miljoni euroga.
​ERE: Rahvusvahelise tasemega kultuurikeskuste arendamine ja toimimine on oluline osa regionaal- ja kultuuri­poliitikast ja seda peaks toetama. Parim sünergia oleks see, kui luua terviklik kunsti- ja loomekeskus koos rahvusvahelise konverentsikeskusega uuendusliku ökoehitisena.
RE: Praegu on Läänemere kunstisadam kenasti rahastatavate real suurusjärgus kahe miljoni euroga. Ent risk sealt kaduda on väga suur, kui Pärnu linn huvi üles ei näita. On ilmne, et kahest miljonist ei piisa. Riigilt miljon, linnalt miljon–poolteist – see oleks igati väärt ja tulevikku vaatav tegu.
SDE: Oleme kogu aeg toetanud Pärnu uue kunsti muuseumi tegevust ja Läänemere kunstisadama arengut.
Vasakpartei: Uue kunsti muuseumi kunstisuund ei paku huvi.
EKRE: Tuleks ehitada uus kunstihoone, kuid kunstisadam on ebapraktiline, üle mõistuse kallis ja ebavajalik projekt.

Kes peaks nüüd, pärast maavalitsuste kaotamist olema maakonna identiteedi ja ühiste väärtuste kandja?

Eesti 200: Kohalik omavalitsus ja omavalitsuste liit.
Rohelised: Puhtalt mõtteharjutusena võiks parlament ju olla kahekojaline, kusjuures teise ehk kõrgema koja võiks moodustada igast maakonnast näiteks kuueks aastaks valitud esindajad.
Isamaa: Identiteeti saavad kanda ikka ja ainult inimesed eri kogukondades.
VE: Arengut suunavad nüüd omavalitsused.
KE: Pärnumaa omavalitsuste liidul on sellise ülesande täitmiseks kõige paremad eeldused.
​ERE: Kohalikud omavalitsused, külade ja asumiseltside liit, kõik maakondlikud arenduskeskused ja erialaliidud peaksid moodustama ühtse katusorganisatsiooni, mis neid ülesandeid täidab.
RE: See on väga suur probleem. Ühiskondlikus korras maakondlikku identiteeti kaua ei kanna. Äkki Pärnumaa on ­kümne aasta pärast üks omavalitsus? Siis oleks probleem lahendatud.
SDE: Praegu on see Pärnumaa omavalitsuste liit.
Vasakpartei: Ei saa aru sellest küsimusest. Jutt käib Pärnumaast ja selle haldusüksustest, mille neelas administratiivne reform. Või käib jutt varjatud natsionalismi vormist?
EKRE: Pärnumaa omavalitsuste liit.

Mida võtaksite ette, hoidmaks ära terendavat perearstipõuda maapiirkondades (Pärnumaal on tohtrite keskmine vanus praegu 60 aastat)?

Eesti 200: Perearstiamet peab muutuma prestiižsemaks. Selleni tuleb jõuda kaht teed pidi: perearstide nimistu ­suurust tuleb vähendada 1600ni, et perearstidel oleks rohkem aega patsientidega tegelda.
Rohelised: Arste tuleks motiveerida rahaga. Mingil määral saaks arstipõuda lahendada telemeditsiini abil.
Isamaa: Esmatasandi meditsiini arendamine koostöös haiglaga, taristu rajamine samas perspektiivis on üliolulised. Tulemusi võiks anda ka toimiv praksise üleandmise süsteem, kus pensionile minev perearst saaks pikema perioodi vältel noore arsti etapiviisilisele sisseelamisele ja praksise üleandmisele toeks olla.
VE: Esmatasandi arstiabi tugevdamine on oluline. See tähendab näiteks sedagi, et tuleks vähendada bürokraatiat, et perearst ei peaks nii palju sekretäritööd tegema.
KE: Ülikooli lõpetanud noorte arstide lähtetoetusi maapiirkonda tuleb kahekordistada. Maapiirkonnas tuleb vähendada perearsti nimistu suurust, sest pikemate vahemaade tõttu on tööd rohkem. Ent rahastusmudel peab olema selline, et ka maa-arsti väiksem nimekiri tagaks väärika töötasu.
​ERE: Perearstide kõrgem tasustamine maapiirkondades ja töökohaga kaasas käivad lisasoodustused, mobiilsed ­perearstiteenuste bussid ja pereõed maakeskustes.
RE: Tugevad perearstikeskused linnas, sealhulgas rajatava tervisekeskuse baasil, kust perearst sõidab linnast maale paaril–kolmel päeval nädalas patsiente vastu võtma. Pluss: tagada perearsti nõuandeteenuse kättesaadavus õhtuti ja nädalavahetustel.
SDE: Tõstame maapiirkondades töötavate perearstide lähtetoetuse kahekordseks. Rahastamisel loome piirkondlikud erinevused, et motiveerida perearste maapiirkodades töötama. Suurendame erioskustega õdede koolitustellimust. Toetame perearstide järelkasvu. Suurendame perearsti ja temaga koos töötavate spetsialistide õigusi tervishoiuteenuseid osutada. Tagame nüüdisaegse diagnostikavõimekuse.
Vasakpartei: Võtaks kasutusele praktika, mille korral arstiteaduskonna lõpetanud suunatakse vajalikku regiooni, kus töötatakse kolm kuni viis aastat. Neile võimaldatakse selles piirkonnas tasuta majutus.
​EKRE: Maa- ja hajaasustusega piirkondades tuleb kehtestada koefitsiendid maksusüsteemis ja majanduses. Perearstidele abiks anda kuni kolm pereõde, kes suudavad patsiente ise vastu võtta, ja lubada ühineda kahel perearstil tervisekeskusteks, seda üle omavalitsuste piiridegi. Viia sisse tasuta õppekohtadele kohustus töötada Eestis teatud aja. Anda munitsipaaltervisekeskuse pidamise võimalus: kõik arstid ei taha olla ettevõtjad.

Kuidas tagada riigi kõrvalteede sõidetavus iga ilmaga?

Eesti 200: Riik peab tegema korraliku teede investeeringute plaani, mis ei piirdu vaid nelja aastaga ega riigieelarve­strateegia pikkusega.
Rohelised: Kui teed ei ole sõidetavad või hooldamata teedel juhtub selgelt teekatte kehva olukorra tõttu õnnetus, peaks riigi saama selle eest vastutusele võtta.
Isamaa: Suund on tolmuvaba kattega ehk pinnatud teele, kruuskatete pidevale hooldusele, võsast vabastamisele. Riigi põhimaanteede ehitamine ei tohiks toimuda kõrval- ega tugimaanteede arvelt.
VE: Maksude mõju peab olema õiglane: seega on loogiline, et kütuseaktsiisist saadav tulu on otseselt seotud teede korrastamisega. Eesmärk on jätkata teede kõvakatte alla viimist.
KE: Kruusateede remondivõla katteks on vaja lisarahastust. Lubame taastada põhimõtte, et kütuseaktsiisist vähemalt 75 protsenti läheb teehoidu.
​ERE: Kütuseaktsiis tagasi teehooldusse, teede regulaarne ja kvaliteetne hooldus, kandevõime parandamine ja võimetekohaselt jätkuv kruusateede kõvakattega asendamine.
RE: Pigem on mure valla- ja linnateede pärast. Praegu on riik neid toetanud 29,3 miljoni euroga aastas. Seda summat tuleb kahekordistada ehk suurendada 60 miljoni euroni aastas. Pluss ELi rahastus.
SDE: Meie programmis on ette nähtud kolmekordistada programmi “Teed tolmuvabaks”. Viime mustkatte alla 200 kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid aastas.
Kõrvalteede investeeringute üle otsustamine peab käima kohalikul tasandil, näiteks omavalitsuste liidus.
Vasakpartei: Tuleks pöörduda administratsiooni poole, kellele need teed kuuluvad.
​EKRE: Kõrvalteede ehitamine ja renoveerimine on riigi kohustus riikliku arengukava ja rahastuse kaudu.

Kuidas lahendada regionaalse tasakaalustamatuse mure?

Eesti 200: Euroopa Liidu struktuuriraha jaotuses tuleks Eesti jagada kaheks piirkonnaks. Eesti võiks mõelda regionaalsete maksusoodustuste peale.
Rohelised: Äärealade elu tuleks soodustada maksukärbete ja toetustega. Teine oluline märksõna on “ühenduvus”.
Isamaa: Vähem riiklikke regulatsioone, rohkem ettevõtlusvabadust, maksurahu ja head ühendused nii reaal- kui virtuaal­ruumis.
VE: Kõige kiirem ja lihtsam samm on jagada Eesti eurotoetuste mõttes kaheks piirkonnaks. Nii jõuaks rohkem toetusi Tallinnast kaugemale.
KE: Kõigile piirkondadele tuleb tagada hea füüsiline ja digitaalne taristu. Tuleb riigitöökohti viia pealinnast välja ja anda investeeringutoetusi maapiirkonna ettevõtjatele.
ERE: Regionaalset majandust soodustava ettevõtlus- ja maksupoliitikaga, maksusoodustustega maapiirkondades ­tegutsevatele ettevõtetele. Heade teede, transpordiühenduste ja valguskaabliühenduste rajamisega. ELi toetusteks ­tuleks luua kaks regiooni ning riigi ja erasektori koostöös ökokülade ja -kogukondade programm.
RE: Keskne küsimus on ühendustes. Rail Baltic, Pärnust Pärnu-Jaagupini 2+2 maantee, valla- ja linnateedele kaks ­korda rohkem raha, kiire internet maale. Huvihariduse toetamine on hea näide sellest, kuidas kaugemaid piirkondi ­rahastatakse heldemalt. Seda võiks laiendada.
SDE: Kavatseme laiendada ettevõtte palgatoetuse meedet kogu Eestile. Suurendame omavalitsuste tulubaasi ja ­suuname seni sihtotstarbeliselt eraldatud raha otse omavalitsuste tulubaasi.
Vasakpartei: Ainult rahva algatusel on võimalik suurendada regiooni väärtust.
​EKRE: Maksusoodustused ja koefitsiendid.

Praegu on riigipalgalised kultuuritöötajad eelistatud, aga kuidas maksta kõigile kõrgharidusega kultuuritöötajatele ühtmoodi väärilist palka?

Eesti 200: Eks see küsimus ole ikka tööandja võimekuses, riik ei saa ju kõigile kõikjal palka maksta.
Rohelised: Rohkem ametiühinguid! Üksi on Eesti inimesed liiga leplikud.
Isamaa: Isamaale on eesti keele ja kultuuri kestmine tähtis ja me toetame kultuuritöötajate panuse väärtustamist kõigis koalitsioonides, milles osaleme.
VE: Rakendame kokkuleppel kultuuriministeeriumi ja omavalitsustega kultuuritöötajate tasustamisel ühtset kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalga põhitet. Võrdsustame juhendajate-pedagoogide töötasu üldhariduspedagoogi või kultuuritöötaja palgatasemega.
KE: Suurendame omavalitsuste otsustusõigust ja jätkame kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamist – kohalikel omavalitsustel peab olema küllaldane rahaline ressurss, et oma ülesandeid täita, sealhulgas kultuuritöötajaid tasustada.
​ERE: Üksikisiku tulumaksu senisest suurema osa laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja laekuv tulumaksumäär sihtsuunitlusega ­kultuuritöötajate palgaks.
RE: See on omavalitsuse valik!
SDE: Ei ole kedagi eelistatud. Küsimus on valikutes. Sotsid väärtustavad inimest ja praegune kultuuritöötaja riiklik palgatõus on hea näide.
Vasakpartei: Meie partei programmis on kodanikupalga punkt. Võib-olla see aitab lahendada vabakutseliste kunstnike muret. Vajalik on ­meelde tuletada: kultuur oli ja on müüdav. Raha on vaja küsida riigilt või on tarvis leida sponsoreid.
​EKRE: Kehtestada riiklikud palgaastmed, mis ühised kõigile Tallinnast Võruni.

Nimetage kolm viisi Pärnumaa arengu kiirendamiseks.

Eesti 200: Rail Baltic, rahvusvaheliselt toimivate tugevate Eesti ettevõtete kasvatamine, mille peakorterid asuvad Pärnus, head rakenduskõrgharidust pakkuva kolledži arendamine.
Rohelised: Pärnu võiks saada loomade eesrindliku kohtlemise ja mahetoidu pakkumise musternäidiseks. Pärnu on üleujutustele avatud linnana sobiv iga-aastase kliimamuutuste konverentsi asukohaks. Võiks kunstniku- ja kirjanikupalga põhjal arendada regionaalsed stipendiumid, mille saamise eeltingimus oleks see, et maakonna valitud loovisik elab teatud aja selles maakonnas.
Isamaa: Pärnu on üliatraktiivne elukeskkond – seda tuleb hoida ja kasvatada. Logistiline võimekus: Pärnusse saab kiiresti kohale ja siit pääsevad kiiresti ja tõhusalt liikuma nii kaup kui inimesed. Piirkonna tuntus ja maine: maailm peab senisest rohkem ja paremini teada saama, kui ägedad kohad on Pärnu ja Pärnumaa.
VE: Kolledži erialade ülevaatamine ning laiapõhjaliste arutelude ja uuringute alusel uus edasiminek. Euroraha ­jaotades tuleks jagada Eesti kaheks. Arendada konverentsiturismi.
KE: Head ühendused: Via Baltica neljarealisena, lennujaam ja Rail Baltic. Maaettevõtjatele investeeringutoetused ja riigitöökohtade jätkuv Pärnusse liikumine.
​ERE: Konverentsi- ja kultuurikeskus sünergias Pärnu kolledži õppe- ja arendustegevuse uuendamisega. Loodus- ja pärandturismi, maheda heaoluturismi edendamine. Sinimajanduse ja nutika loodusvaradel põhineva majanduse ­väljaarendamine.
RE: Rail Baltic on prioriteet. Via Baltica 2+2 rida Pärnust Pärnu-Jaagupini, peale selle valla- ja linnateedele toetuse kahekordistamine. Kultuuri ja selle tegijaid, vastava ala ettevõtjaid-metseene tuleb hinnata!
SDE: Konkurentsivõimeline haridus, eriti kõrgharidus. Kiired ühendused Rail Baltic, Via Baltica, lennujaam ja ­sadamad. Tasuvad ja targad töökohad.
Vasakpartei: Ökoturism, kultuuriprogramm ja Pärnu linna koduleht vene keeles.
​EKRE: Head transpordiühendused, kurortoloogia arendamine, noortele lastega peredele tasuta elamumaa.

Tagasi üles