Juhtkiri: Pärnumaa sai tugeva esinduse

Pärnumaa valijad täitsid hoolega oma põhiseaduslikku kohust. Pildil valimised Lihulas.

FOTO: Lilli Tölp

Esimest korda üle mitme riigikogu koosseisu on Pärnumaa valimisringkonnast valitud tugev ja kogemustega esindus riigikokku. Vähemalt neli Pärnumaa rahvasaadikut hakkavad kuuluma võimuliitu, kuigi siin on võimalik muidki kombinatsioone. Samuti jagati välja kõik Pärnumaale eraldatud mandaadid.

Teised valimised järjest on valimisaktiivsus Pärnumaal ulatunud üle 60 protsendi, jäädes vähe alla riigi üldisele näitajale. Esimeste valimiste ajal 1992. ja 1995. aastal küündis aktiivsus isegi 70 protsendi piirimaile, et siis kukkuda 54,34 protsendini 2003. aastal, mis tähendas, et aastail 1999–2011 jäi osavõtt Pärnumaal alla 60 protsendi.

Teadsime, et Eesti Konservatiivne Rahva­erakond on üllataja, aga et nii suurelt, seda ei osanud ette näha. Nii Reformierakonna kui Keskerakonna puhul räägiti, et mõlemad teeksid hea tulemuse, kui saaksid kaks kohta, aga et Reformierakond viib Pärnumaalt parlamenti kolm esindajat, oli üle ootuste. Keskerakond hoidis positsiooni, kuid kahe mandaadi võtmiseks ei jätkunud jõudu. Isamaas olid realistid, kes üle ühe mandaadi suurt ei lootnudki. Sotsid pidid pudenema, sest nagu nende esinumber Indrek Tarandki möönis, oli Pärnumaalt mandaati saada raske ülesanne.

Vähemalt neli ­Pärnumaa rahvasaadikut hakkavad kuuluma võimu­liitu, kuigi siin on võimalik muidki kombinatsioone.

Pärnu Postimees ja siinsed valijad loodavad, et riigikokku valitud rahvaesindajad pööravad muu hulgas tähelepanu Pärnumaa arengu edendamisele. Mõnes mõttes meenutab kujunenud olukord aastaid 2005–2009, mil riigis oli võimul Reformierakond ja Pärnus Keskerakond ning selgelt andis tunda linnavalitsuse olematu väljund valitsusse. Nüüd juhib Pärnut valimisliidu, Keskerakonna ja Isamaa koalitsioon. Paraku on nii, et kui kohapeal ja Tallinnas on võimul liiga erinevad tegelased, on vastastikuse mõistmisega keeruline lugu. Ehk õnnestub sellist seisu seekord vältida.

Tagasi üles