Lääneranna valla neljas valimisjaoskonnas kirjutatakse osa hääli korstnasse, sest valimiskomisjoni liikmed jätsid ühes jaoskonnas eelhääletusel osalenud vallaelanike hääletussedelile eksituse tõttu teise templi löömata ja nii kanti need protokolli kehtetutena.
Lääneranna vallas tunnistati kehtetuks 24 valimissedelit, mis on ligemale 1,5 protsenti valimistel osalenute arvust. Ligemale 2 protsenti valimisel osalenute häältest ehk iga 50. valija tahe läks kaduma jaoskonnas nr 2.
Reeglite vastu eksinud jaoskonnakomisjoni liikmete eksimuse tõttu tunnistati kehtetuks kokku kuus sedelit, neist neljal puudus teine pitsati jäljend. Seetõttu jäid oma häältest ilma neli kandidaari. Ülejäänud kaks sedelit tunnistati kehtetuks põhjusel, et neile kirjutatud numbritega kandidaadid selles valimisringkonnas ei kandideerinud.
Ülejäänud 18 hääletamissedelit tunnistati kehtetuks seetõttu, et neile ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit, hääletamissedelile kirjutatud numbriga kandidaati selles valimisringkonnas ei kandideerinud või hääletamissedelile kirjutatud registreerimisnumber oli parandatud.
Koonga valimisjaoskonnas eelmisel esmaspäeval eelhääletusel käinud Ellen Miti sõnade kohaselt ei löönud jaoskonna valimiskomisjoni liige teist templit valimissedelile ka küsimise peale ja olevat öelnud, et seda pole vaja.
Teise templita, mille peaks paberile lööma enne selle urni laskmist, jäid Miti kinnitusel ka ta abikaasa ja õe sedel.
“See, et minu hääl jääb sellise hooletuse tõttu lugemata, ei ole üldse väike küsimus,” leidis ta. “Need vähesed hääled ei pruugi üldiseid tulemusi küll mõjutada, kuid mis tähtsus valimas käimisel ja kodanikuõiguse väljendamisel sellisel juhul üldse on?”
Lääneranna valla häältelugemiskomisjoni esimees Cariina Pähk tunnistas, et tegemist on kahetsusväärse juhtumiga. Ta palub vabandust nendelt inimestelt, kelle hääl sel moel lörri läks. “Iga valija hääl on oluline. Mul on sügavalt kahju, et selline asi juhtus,” ütles ta.
Pähk kinnitas, et jaoskonnakomisjoni liikmed tegid praaki eelmisel esmaspäeval umbes tunni jooksul. “Eelhääletamine algas kell 12, kell 13 ajal helistati mulle ja edasi tembeldati sedelid korrektselt,” seletas ta.
Hääleõiguslike kodanike arv: 4487
Hääletamas käinute arv: 1512
Kehtetute sedelite arv: 24
Rikutud sedelite arv: 3
Hääleõiguslike kodanike arv: 1164
Hääletamas käinute arv: 388
Kehtetute sedelite arv: 2
Rikutud sedelite arv 1
Hääleõiguslike kodanike arv: 834
Hääletamas käinute arv: 295
Kehtetute sedelite arv: 6
Rikutud sedelite arv: 1
Hääleõiguslike kodanike arv: 1788
Hääletamas käinute arv: 578
Kehtetute sedelite arv: 11
Rikutud sedelite arv: 1
Hääleõiguslike kodanike arv: 701
Hääletamas käinute arv: 252
Kehtetute sedelite arv: 5
Rikutud sedelite arv: 0
Pähk teatas, et reeglite vastu eksinud jaoskonnakomisjoni liikmed pidid kirjutama seletuskirja.
Rikkumisest on märgukirja saanud ka riigi valimisteenistus, mis hakkab seda menetlema siis, kui selle kohta esitatakse kaebus.
Üks on siiski kindel: teise templi puudumisel kehtetuks kuulutatud hääli ei saa kuidagi kehtivaks nimetada.
“Ajaloos on olnud juhtum, kui nii ühes jaoskonnas läks niiviisi kaduma üle 100 hääle,” ütles riigi valimisteenistuse nõunik Mihkel Pilving. “Vaidlus läks riigikohtuni välja, kuid need sedelid jäid kehtetuks.”