Jannsen aastal 1858 Ameerikast: 337 kaupmeest on seäl koggoni metsa jooksnud

Jannseni sünnist möödub tänavu 200 aastat. Foto: PP

Perno Postimehe ehk Näddalilehe asutaja ja toimetaja Johann Voldemar Jannseni 200. sünniaastapäeva puhul lehitseme tema toimetatud lehenumbreid. Millest kirjutas Perno Postimees 5. märtsil 1858?

Tallinnast. Kuulge, mis siin head kuulda. Tallinna kubberneri polest antakse keige kohto- ja moisa-üllematele Tallinna kubbermangus käsko, kui nende paikus nisuggusid söamehhi peaks ollema, kes Tallinna kubbermango mehhed ja Sevastopolis inwalidiks (wiggaseks) sanud, siis neile teada anda, et igga mees nendest Tallinna kubbermango moisnikude kassast 10 rubla höbb. aastas kingitud saab, muidugi senni kui ta ellab. Meeste süddamed sawad wist römustama ja tännama.

Peterburgist. Eddasi, ikka eddasi, lapse pölwest mehhe pölwe, rummalussest tarkusse ja pimmedussest walguse pole! Nenda lähhäb Wennema luggu omma armsa Keisri wallitsusse ja warjo al. Jummal hoidko ja önnisstago Tedda ja lasko keik Temmast petud head noud meie kassuks korda minna! Üllewel wasto pohja Lappima randas on üks suur jeä merre nurk, mis walgeks merreks hütakse. Kannab sedda nimme wist sellepärrast, et kewwade kaua täis walget jeät seisab. Kalladest polle seäl mitte pudust, agga ranna rahwal külmal maal joud kassin.

Tulleb siis luggu, nagu tulli, et moni surem langeb, siis langewad mitto järrele.
Johann Voldemar Jannsen

Üks rikkas kaupmees, Brandt, Peterburkis on jälle lubba sanud üht suurt walge merre kallapügi seltsi assutada, mis surel kombel heringid, ülgid ja muid merre lomi tahhab püda. Poolteist miljoni rubla peab meestel jubba kous ollema.

Aitummal, selle läbbi sawad seält külma ma innimesed jälle tööd ja peatoidust. Ka hakkab sel kombel Arkangli laewakaup walge merre peäl palju mönnusam jooksma.

Amerikamaalt. Sest maailma jaust on meil arwa könnelemist olnud. Siin on monned asjad alles wägga tored ja lihtimatta. Nord-Ameerika ühhendud rigid, kus ennamiste Eiropamaalt läinud innimessed ellawad ja iseennast ilma kunningatta wallitsenud, neist oleks küllalt könnelda, agga polleks ka keik kena kuulda. Siit tulli esmalt minnewa süggise pankrotti többi wälja ja woin nüüd üttelda, mis ta seäl omma koddomail kurja on teinud.

337 kaupmeest on seäl koggoni metsa jooksnud ja 5,200,000 rubla (*Amerikas arwatakse Dollari järrele ja üks Dollar on surem, kui meie höbberubla.) wölgo järrele jätnud; 512 kaupmeest on kokko 20,306,000 rubla wölga teinud ja sest ei sanud wölla pärriad mitte punnast koppikut ennam taggasi; 3839 kaupmeest on kokko 197,080,500 rubla läbbi lönud ja wöllapärriad ei olle keigest nende kraamist mitte ennam sanud, kui 40 ja 50 kopp. rubla peält; peäle seda 435 kaupmeest kel kokko 77 miljoni 188,000 rubla wöllaramatus seisab, lootwad eddespiddi omma wõlga terwelt ära tassuda.

Kas nüüd immeks woime panna, et sähhärdune hädda Inglismale ja Saksamale ullatas? Kontoristid on kauba aiamisse läbbi keik ennamiste ühhe teise küljes kinni, ühhe käest sada, teisele anda. Tulleb siis luggu, nagu tulli, et moni surem langeb, siis langewad mitto järrele.