Igor Gräzin: Eesti ime: oma riik uskumatutes oludes

Eesti riik ei sündinud ainult vaprusest, vaid riiklikust tahtest ja tarkusestki. Oma riigi saamislugu tasub meenutada, kui on algamas järjekordsed läbirääkimised valitsuse moodustamiseks. Foto: Mihkel Maripuu

Olukorras, kus 1918. aastal Põhja-Baltimail õiget võimu ei olnud – Saksa- ja Venemaa olid lagunenud, Soome alles sündis – oli riigi valmistegemine nendes oludes uskumatu samm. Kuigi vapralt sõjalise tasakaalu hoidmine ja üleoleku saavutamine lahinguväljal tegid riigi loomise võimalikuks, oli tarvis veel üht tähtsat ja olulist faktorit: riigimehe ja juristi mõistust.

Ühelt poolt tuli võim kehtestada ja teisalt vajas võim korraldamist, et lõpuks sünniks riik. Keerulisemaks tegi olukorra seegi, et Eesti Vabariiki polnud riigina varem eksisteerinud.

Mõtleme korraks alternatiividele. Tulevad näiteks Eesti 2. diviis, soomusronglased ja kuperjanovlased jaanuaris 1919 Tartusse ja kehtestavad sõjalise võimu: patrullidega püssi­mehed tänavatel, öise liikumise keeld, kodanikelt relvade äravõtmine. Aga mis saab edasi?

Varem või hiljem tulnuks see võim ikkagi kellelegi üle anda: sõjavägi ei saa olla igavesti korrapidaja. Kõik oli teisiti, sest sõjavägi ja kodanikud teadsid, et nad kehastavad riiki ja täidavad riigi korraldusi.